Ehe looduskivi pole võõrkeha

Eestit on alati peetud põliseks kiviriigiks. Ainult et siinne looduskivide valik on piirdunud vaid pae ja selle noorema suguvenna dolomiidiga.

Kes maailmas vähegi ringi liikunud, on oma silmaga näinud, et hall ei ole ainus kivi värv. Soomes on graniit, Norras tuhandevärvilised kvartskivimid. Suurel Kanjonil on oma värv, Itaalia marmoritel hoopis muu. Vaid tunnike Rio teemandimuuseumis veenab, et Brasiilias on poolvääriskivi peaaegu sama tavaline kui Eestis paas, ja mõni mäeahelik särab seal miljoneid aastaid lõõmanud päikese all kui klaas. Kui veider see ka pole, võib Eesti hallile paekivile kõige lähemat sugulast massiliselt leida Hiinas.



Kas alati tasub eelistada Eestimaist?

ASi Mendal juht Mati Müürisepp, kes seda värvilist kivimaailma on oma äri õuele kandnud igast maailma nurgast, selgitab oma tegevust kohalikule kivile viidates, et silgud on küll head, aga vahel tahaks ka krabisid proovida. Ja mitte vaid krabimaitselist makrat, sest sellega end kaua ei peta. Viimane on mõistagi selge vihje kohalikele ersatsimeistritele, kes plastist, liivast ja tsemendist üritavad papile kleepida dekoratiivmaterjale "nagu päris". Ja küsivad toodangu eest hinda, mis mäepõuest kaevandatud ja miljoneid aastaid settinud igavikulise originaali paiguti isegi ületab. "Osta Poola täikalt nalja pärast 10 dollariga ROLEX on üks asi. Teine asi, kui minnakse sellega naabrimehe ette laia lehte mängima," iseloomustab Mati Müürisepp mõttelaadi, mis valitses eestlaste seas kuni viimase ajani, aga mis ka sama järeleandmatult laguneb. "Eestlane hakkab end aina sagedamini märgistama loodus-, vähemalt looduslähedaste materjalidega. Igasugune alkeemia hakkab inimestele üha rohkem vastu."

Kivimees Mati Müürisepp on korduvalt viibinud suurtes Norra kaevandustes, kus murtakse kvartsiiti peaaegu esiisade moel. "Sealt saame tõesti osakese ürgloodusest - norrakad töötavad praegu kolmes kaevanduses, mille toorme eluiga erineb teisest, noh, mõne miljoni aastaga. Umbes 30% murtud peaaegu peegelsiledast valikkvartsiidist läheb käiku dekoratiivkivina, ülejäänu tööstusesse. On põhjust uskuda, et kui kivi on elanud oma liikumatut elu 5-6 miljonit aastat, suudab ta seda veidi rohkemgi. Seepärast julgemegi näiteks oma katusekividele anda vähemalt 700aastase garantii. Lisaks murdub osa Norra kvartsiitidest õige iseäralikul moel - näiteks alati 45kraadise nurga all. Mis võiks olla parem ideaalseks ehituskiviks? Eks Holmenkolleni ümbruse eramajade välisilme tõenda seda kõige paremal moel. Meie mõistes ehitussegu pole seal üldse kasutatud. Kõik kivid istuvad üksteise peale nagu valatult. Sideaine seob ainult müüritise tagakülge - et kive ei saaks seinast lihtsalt välja tõmmata."

Kes kord juba on kiviusku, teab, et looduskivid sobivad peaaegu kõikjale - tubastesse kaminatesse ja põrandatesse niikuinii, vanadesse ahjudesse ja kiviseintesse, kas või tükiviisi.


Mõtlemisainet sise- ja aiakujundajatele

Õues läheb asi põnevamaks. "Olen arvamisel, et paas kui ehtne Eesti materjal sobib vertikaalpindade ehituseks alati. See on kaunis ja omane. Kui aga paest teha midagi horisontaalset - põrandaid, teid ja eelkõige aiamööblit, löövad tugeval kivil välja nõrgad küljed. Päikesest, külmast ja igast veetilgast saab vaenlane - need murendavad rahvuskivi vähehaaval, aga järjekindlalt. Mõneteise aastaga võib Eesti kliima jagu saada igast paeplaadist. Käsitsi murtud oppdal- ja ottakvartsiit on seevastu peaaegu igavesed, sest neis pole väiksemaidki mikropragusid. Olen naljatamisi mõelnud, et kui tuhande aasta pärast pilveservalt alla vaatan, kas teab mitmekümnes minu sugupõlv joob Hiiumaa maakodus õlut ikka veel sama kivilaua taga?"

Valel teel on ka see, kes arvab, et tuhat aastat kestva laua eest tuleb laiaks lüüa terve varandus. "Suure paeplaadi ja vabakujulise kvartsiitplaadi hind on enam-vähem sama - 500 krooni kandis," ütleb suur Norra kivi fänn.

Loomulikult määrab igaüks ise või koos kujundajaga stiili, kas kenamini mõjuksid aias sirgeservaliste plaatidega kaetud terrassid ja teed või sobib silmale hoopis killuke korrapäratust. Looduslik materjal pole ju kunagi võõrkeha.

Et kvartsiitide värvivalik ulatub ühest äärmusest teise, ei ole tark taga otsida kaht täiesti üht värvi looduskivi - nii nagu pole ilmas ka kaht täiesti ühesugust inimest. See annab ka garantii, et kunagi ei saa naabrimehel olema samasugust kaminat või aiamööblit ja teie toas või aias on ainulaadne kunstiteos.

Samuti ei tasu looduskivi paigaldades olla lõpuni euromeelselt korralik, seda pole ka loodus. Vuuk ei pea alati olema 4 millimeetrine, mõnes kohas võib see vabalt ka neli senti olla. Ja kui kaminast ka mõni kivinukk esile tükib, pole samuti katki midagi. Nende paigaldamisega saab iga vähegi tööriistu käes hoidnud inimene hakkama.

"Olen inimestel lasknud alati kogu vajamineva koguse ise välja valida ja alati toonitanud, et kui see kivi ei meeldi, pane kõrvale. Kivi peab tulevasele omanikule juba esimesest hetkest hinge minema, sellega koos peab hea olema, sest ta jääb kauemaks kui sa ise," arutleb Mati Müürisepp

OÜ MENDALI
Kotzebue 18 d, Tallinn 10411
Estonia
E-mail: mendali@mendali.ee
Facebook