Artiklid ja uudised

Päikeseenergia meie ­teenistuses

AS Toodel on hea meel teatada, et pakume lahendusi päikeseenergia kogumiseks.


Sooja vee ja kütte olemasolu ning kättesaadavus
mõistliku hinnaga on inimese heaolu jaoks olulise tähtsusega. Nõukogude aeg kujundas suhtumise, et soe ja külm vesi ei maksa midagi. Samuti tehti küllalt ebaefektiivseid küttelahendusi hiljutise ehitusbuumi ajal, kui jõupositsioonil olevad arendajad eelistasid tellija eest otsustades küttesüsteeme rajada enda jaoks võimalikult lihtsalt ja odavalt. Arenenud majandusega riikides on üha enam populaarsust võitmas suund eelistada tasuta (päikese-, tuuleenergia) või taastuvenergiat traditsioonilisele ressursimahukale energiale. Kütte, elektri ja sooja vee hinna osakaalu märgatav tõus Eesti majapidamiste kulutuste hulgas viimastel aastatel on loonud olukorra, kus kõik võimalused arutult suureks paisunud kulusid ohjeldada leiavad järjest suuremat kõlapinda.

Kuidas saada meilt hinnapakkumist?

Selleks palume vastata järgmistele küsimustele, mis aitab selgitada täpse vajaduse, milliseid lahendusi Teie majapidamine vajab optimaalseks toimimiseks. Väga palju aitab meid, kui saate lisada mõne foto hoonest. See aitab meil märgata nüansse, mida majaomanik antud teemat arvestades ei oska edasi anda. Kontrollküsimused oleksid järgmised:

1. Maja asend ilmakaarte suhtes (sobib ka Google kaardi ekraanitõmmis)
2. Kivimaja, palkmaja või karkassil maja?
3. Katuse kaldenurgad (soovitavalt lisage foto)
4. Elanike arv majas, eraldi näidata suveperioodil ja talveperioodil
5. Olmevee tarbimisharjumused (kui tihti käiakse näiteks dušši all, täidetakse vanni, pestakse nõusid jm)
6. Hoone korruselisus ja keldri olemasolu (see oli vajalik pumpade, paakide ja torustike koguse leidmiseks), soovitavalt fotod tehnoruumist
7. Olemasoleva kütte ja veesüsteemi lühikirjeldus (põrandaküte, radiaatorküte, boileri/akupaagi suurus, maasoojuspump)
8. Kas soovitakse tarbevee soojendamist või ka küttetuge?

Palume hinnapäring ja fotod edastada e-mailile: toode@toode.ee
Lisainfot saab telefonil 6599408

Päike on kõige sõbralikum

Soojusenergia tootmisel on tänapäeval kõige ökonoomsem ja keskkonnasõbralikum energiaallikas päike. Eestis on aastas keskmiselt 1600 päiksepaistelist tundi, päikeselt tuleva

radiatsiooni energia 1m2 kohta on ligikaudu 1000 W. Tänapäevased soojusenergia tootmiseks mõeldud vaakumtorukollektorid absorbeerivad 92% nendele langevast päikesekiirgusest, muutes selle soojuseks. Tarbevee soojendamine ning hoonete kütmine päikesega toodab sõltuvalt süsteemi optimeerimisest ja kollektori asetusest päikese suhtes küttesüs- teemile tehtud investeeringu tagasi nelja kuni kaheksa aastaga. Turul on levinud kahte tüüpi kollektorid — plaat- ja vaakumkollektorid. Plaatkollektorid, mis sarnanevad välimuselt veidi katuseakendega, on kasutusel olnud kaua. Neil on suvisel ajal päikesepaistelise ilmaga hea tootlikkus, kui kollektoriplaat asetseb suunaga lõunasse ja paikneb optimaalse kaldenurgaga päikese poole. Külmas keskkonnas ilma otsese päikeseta neil aga tootlikkus puudub. Plaatkollektorid sobivad hästi suviste välibasseinide soojendamiseks ja sooja tarbevee tootmiseks suvilates. Kuna neid on võimalik kasutada ka ilma pumbata, on nendega võimalik ehitada odavaim süsteem eeldusel, et boiler asub plaatkollektorist kõrgemal või samal kõrgusel. Niisuguse paigutuse korral hakkab süsteem tööle loomuliku tsirkulatsiooni põhimõttel.
Vaakumtorukollektorid jõudsid masstootmisse umbes 10 aastat tagasi. Vaakumtorukollektor on meie kliimas efektiivseim ja populaarseim kollektoritüüp, kuna see on lihtsasti paigaldatav ja peaaegu täiesti hooldevaba. Varem olid seda tüüpi kollektorid oluliselt kallimad, kuid praeguseks on nende hind langenud plaatkollektoriga samasse suurusjärku. Samas on suure arengu läbi teinud nende tehnoloogiline tase. Samuti on vaakumkollektorite paigaldus paindlikum, kuna lõunasuund ja kaldenurk pole nii olulised kui plaatkollektoril. Vaakumtorukollektori ehitus on töökindel ja see talub suhteliselt ekstreem- seid ilmastikutingimusi: tugevat tuult, rahet (kokkupõrget alla 25 mm läbimõõduga raheteraga), lund ja külma. Sellise kollektori soojatootmisvõime säilib päikesepaistel kuni 35 külmakraadini Celsiuse järgi. Esimesele tõsisemale hooldusele tuleks mõelda umbes 15 aastat pärast, kui vaakum hakkab torudes vähenema ja väliskeskkonna temperatuur, mille juures kollektor efektiivselt sooja toota suu-dab, on varasema –35 C° asemel –25 C°. Kuigi selliste süsteemide elutsükli teise poole kohta ei ole veel saadud piisavalt andmeid koguda, võib arvata, et tulevikus muutub aktuaalseks ka vaakumi taastamine torudes. Elektrit tootvate päikesekollektoritega läheb veel aega. Soojuse tootmisel kasutavate päikesekollektorite kõrval on turule jõudnud ka elektrit tootvad päikesekollektorid, mis suudavad praegu enda pinnale langevast päikesekiirgusest kätte saada vaid umbes 13%. Seega Eestis elektri tootmine päikeseenergia abil praegu veel ära ei tasu, kuid lähiaastatel on kindlasti oodata arvestatavat läbimurret elektrit tootvate päikesekollektorite tehnoloogia arengus.

Missugune on vaakumkollektori ehitus?

Kollektor koosneb nägusast poleeritud alumiiniumist tehtud väliskestast ja selle sees olevast kvaliteetsest isoleeritud vasktorust, mille külge ühendatakse tuge- vast boorsilikaatklaasist päikesekiiri neelava absorberiga vaakumtorud. Vaakum on tekitatud kahe teineteise sees asetseva klaastoru vahele nagu termosel, kaitsmaks toru seesmiseid osi ilmastiku

ebasoodsate mõjude eest. Vaakumtoru sisemisel klaastorul paikneval absorberil on päikesekiirguse püüdmiseks peegeldumisvastane, absorbeeriv ja infrapunakiht. Vaakumtoru sees paikneb õhuke alumiiniumleht soojuse ülekandmiseks infrapunakihilt vasest kollektoritorule. Kollektoritoru käitub kui termiline diood, mis juhib soojust alati ühes suunas vaakumtoru seest hoone küttesüsteemi poole. Selline omadus annab vaa- kumtoruga kollektoreile hea töökindluse isegi siis, kui mõni torudest peaks purunema. Hoolimata mõne klaastoru purunemisest vandalismi või vääramatu jõu tõttu töötab kollektor terveks jäänud osadega edasi. Kahjustuse remont on kiire, kergesti teostatav ja mitte väga kallis. Kollektorist üksi on vähe Süsteemi suhtelise lihtsuse tõttu tuleks selle paigaldamisega toime ka hakkajam majaomanik. Sealjuures on oluline järgida tootja ja edasimüüja paigaldusnõuandeid, vältimaks vigu ja sobimatut paigaldusmaterjali.
Vaakumtorukollektoreid on erinevas suuruses. Enamlevinud ja Eesti tingimustes sobivaimad kollektorid koosnevad 58 mm läbimõõduga ja 1800 mm pikkusega vaakumtorudest, mida on ühes kollektoris 10 kuni 30 tk. Iga vaakumtoru on omaette ja suletud sõltumatu sooja tootmise üksus, mida on lihtne süsteemi asukohas kollektorisse paigaldada. Hinna ja võimsuse suhte järgi otsustades on efektiivseim 30-toruline kollektor kõrgusega 2 m, pikkusega 2,4 m ja massiga 98 kg. Selline kollektor on arvesta- tud 260–300 liitri tarbevee soojendamiseks 60 C°-ni ühe keskmise päikesepaiste- lise päeva jooksul. Sellisest kollektori mahust jätkub üldjuhul keskmise majapi- damise tarbeveeks ja märgade ruumide põrandakütteks. Sellise komplekti, mis koosneb kollektorist, ühendustorudest ja solaarjaamast, eeldatav maksumus on ligikaudu 20 000 krooni. Tänase elektrikütte hinnaga kõrvutades on taolise komp- lekti tasuvusaeg umbes 5 aastat, ekspluatatsiooniiga aga aastakümneid. Võrdluseks: praegu populaarsed soojuspumbad on sageli juba 5–10 aasta pärast keskkonnaohtlik prügi. Kui soovite tervet maja kütta päikesega, on see suurema salvestusmahu ja kol- lektoripinna puhul võimalik veebruarist novembrini. Päikeseküttesüsteemi vajaminevatele osadele lisaks on vajalik solaarjaam, mis sisaldab oluliste osadena kontrollerit anduritega, pumpa ja paisupaaki, soojusvahetit boileri või akupaagi sees või sellest väljas ning sobivaid isoleeritud ühendustorusid. Samuti on vaja süsteemi mahule vastavat temperatuurikandevedelikku. Vedelik, mida kollektoris kasutatakse, on enamasti valmistatud glükooli baasil ning segatud lisaainetega, mis tagavad vedeliku pikaealisuse ja süsteemisõbralikkuse. Autodes kasutatav jahutusvedelik ei sobi, kuna läheb keema tunduvalt madalamal temperatuuril kui 200 C°, muutudes aja jooksul süsteemi suhtes agressiivseks. Vaakumtoru päikesekollektorid ei sisalda tervisele ega loodusele ohtlikke aineid. Nad on pikaealised ja valmistatud ümbertöödeldavatest materjalidest (enamasti klaas ja metall).

Päikesekiirguse kasutamine vähendab inim­tegevuse koormust loodusele.

Päikesega kütmisel on veel üks positiivne nüanss: kevadel, kui päike on kõige aktiivsem, kuid talvekülm püsib veel maapinnas ja hoonete seintes, on võimalik maja tervenisti kütta ainuüksi päikese jõul. Selline suur soojuse hulk võimaldab tekitada tõeliselt küllusliku raiskamise tunde, kuid ometi ei kaasne ühegi ressursi— elektri, gaasi ega puidu — tegelikku kulutamist ega suurene ka süsihappegaasi hulk atmosfääris. Võib öelda, et päikesega kütmine ja tarbevee soojendamine ei ole enam „homne päev”, vaid tänane reaalsus. Mida varem ja rohkem päikest kasutada, seda parem keskkonnale ja perekonna jooksvale eelarvele. Viimasel ajal on kuulda olnud lausa seisukohti, et suurte kortermajade osaline päikesega kütmine on majanduslikult kiiremini tasuvam kui majaseinte soojustamine (ehkki see tõik ei vähenda soojustamise vajalikkust). Kutsun üles tarbima meile päikesest antud kõige puhtamat ja efektiivsemat energiaallikat, et seeläbi säästa nii loodust kui ka raha!

Sisestatud: 04.05.2012

Toode AS Peakontor ja Esindused

Tel:
659 9400
Aadress:
Kasesalu 2, Saue, Harjumaa
E-mail:
Kirja saatmine ebaõnnestus. Täitke kõik väljad.

Sind võivad huvitada ka järgnevad artiklid

Päikesepaneelide ja turvatoodete korrektsest kinnitamisest kaldkatustele

Päikesepaneelide ja turvatoodete korrektsest kinnitamisest kaldkatustele

Ambitsioonikatest kliimapoliitika eesmärkidest ajendatud ning geopoliitilistest vapustustest võimendunud energiakandjate hinnatõus, kohatine defitsiit ja võimalik ebastabiilsus varustuskindluses on hüppeliselt suurendanud huvi taastuvenergialahenduste kasutuselevõtuks nii tööstuslikes mahtudes, kui ka kodumajapidamistes. Esmakordselt tajutakse energiatõhusa hoone eeliseid rahakotis tuntavalt ning enam tähelepanu osatakse pöörata efektiivsetele kütte-, ventilatsiooni ja elektrilahendustele uusehitiste korral ning vanema hoone renoveerimist käsitleda kulu asemel investeeringuna.Sarnane mõtte- ja teguviis puudutab kitsamalt ka katuseehitust, kuid entusiastliku pealehakkamise juures tasub hoolikalt läbi mõelda kasutatavad lahendused ja tooted nii, et vältida aastakümneteks kestmaloodud uue katuse eluea olulist lühenemist või lausa kahjustamist.

Teraskatus ja päikeseenergia – terviklik rohemõtlemine

Teraskatus ja päikeseenergia – terviklik rohemõtlemine

AS Toode on Eestis, aga ka teistes Balti riikides ja Soomes teraskatuseid tootnud, müünud ja paigaldanud enam kui kolm aastakümmet. Meie katuste all tunnevad kümned tuhanded pered ja koduomanikud muretult end sügistormides, suvistes äikesehoogudes ja katustele kogunenud elevust tekitavate lumehangede all. Teraskatus on soodne, kiiresti paigaldatav ning põhjamaade kliimasse sobivaim valik. Lisades teraskatusele selle paigalduse käigus päikest püüdvad paneelid, saab panna uue katuse ka raha teenima. Ajapikku hakkab katus maksma selle peremehele pealegi.

Katuse lisatarvikud 2. osa: redelid ja platvormid

Katuse lisatarvikud 2. osa: redelid ja platvormid

Katusetarvikute artikli esimeses osas oli juttu vihmaveesüsteemidest. Teises osas jätkame redelite ja platvormidega. Kui valik on langenud metallist katusekattele, tasub tõsiselt mõelda korstnate hooldamisele – plekk-katus on libe ja juba 20* kalde korral ning sellel liikumine ilma julgestusvahenditeta on ohtlik. Eestis ei ole küll veel kindlat normatiivi, millisest kaldenurgast alates peaks redeleid ja platvorme kasutama, kuid erialaliidud on selle teemaga juba tegelemas.

vaata kõiki