Artiklid: korstnad

Osale konkursil Kodu Kauniks 2014!

Osale konkursil Kodu Kauniks 2014!

Nüüd on aeg võtta vastu otsuseid, osaleda ühel tõeliselt heas ettevõtmises ja saada teenitud tasu tehtud töö eest! Konkurss Kodu Kauniks 2014 on alanud! Ootame võistlusele osalema kõiki toredaid ja tublisid kodu- ja aiahuvilisi, olenemata vanusest, elukohast või perekonna suurusest. Auhinnafond on sel aastal 20 000 eurot ning lisaks pea- ja eripreemiatele saavad auhinna ka kõik konkursil osalejad. Aita leida ja tunnustada ilusaid kodusid, huvitavalt kujundatud aedu ja põnevaid ideid!

Soojuspump kütab ja jahutab

Soojuspump kütab ja jahutab

Türilane Heino Aavasalu on oma kahekorruselist elumaja õhksoojuspumbaga kütnud juba kolm aastat. Aavasalu ütleb, et pump on elektriradiaatoritega võrreldes tunduvalt odavam, aga ahiküttega võrreldes tunduvalt mugavam. Pumba miinuseks nimetab Aavasalu tõsiasja, et kui õues paugub ikka pakane, tuleb puud ahju pista ja lisa kütta. «Võib-olla peaksin teisele korrusele teise pumba paigaldama,» arutleb ta, viidates sellele, et ilmselt jääb nii suurele majale praegu pumba võimsusest väheks.

Nõudmised kaminatele üha kõrgenevad

Nõudmised kaminatele üha kõrgenevad

Kaasaegselt kaminalt oodatakse lisaks kaunile disainile ka võimalust soojust salvestada – nii kannab kamin lisaks miljöö loomisele ka praktilist funktsiooni. Saksa suurim ja juhtiv kaminatootja Spartherm suudab klientidele pakkuda mõlemat. Üha enam kogub populaarsust Sparthermi kaminate Linear-seeria, mis kätkeb endas nii minimalistlikust kontseptsioonist lähtuvat esteetikat kui ka võimalusi kaminatele praktiline rakendus leida, räägib neid Eestis müüva salongi 12 kaminat juht Priit Hanson.

Korstna eest tuleks hoolitseda kord aastas

Korstna eest tuleks hoolitseda kord aastas

Hoolas majaomanik tellib vähemalt kord aastas kutselise korstnapühkija, kes lisaks korstnapühkimisele ja tahma eemaldamisele ka küttekollete ja korstna seisukorda objektiivselt ja spetsialisti pilguga hinnata oskab. Objektiivne hinnang korstnatele on hädavajalik tuleohutuse tagamiseks majas. Vanadel korstnatel esineb tihti pragusid, seda eriti pärast tahmapõlengut. Pragude tagajärjel võivad korstnat ümbritsevad põlevmaterjalist konstruktsioonid süttida või tekib oht vingumürgituseks.

Õueköögid ja välikaminad

Õueköögid ja välikaminad

Omaloominguliste aianurgakaminate asemel eelistatakse aina enam õueköögi mõõtu istumiskohti. Ja enamikule neist ehitatakse peale katus, mis kaitseb nii inimesi kui ka kaminat-ahju-pliiti. "Tulekoldega suvise istumisnurga ehitamisel tuleb oma soovid endale kohe algul hästi selgeks teha," kordab Andrus Konga Koltsi Kaminatest üle elementaarse tõsiasja. Näiteks - kas soovitakse ainult kaminat või ka suitsuahju, pliiti jne. Siis tuleb Konga sõnul mõelda pere vajadustele ning kui palju käib külalisi, kes kõik kaminanurka ära peavad mahtuma.

Keldrid ja pööningud elamispinnaks?

Keldrid ja pööningud elamispinnaks?

Ühel päeval avastad, et senine korter või maja on kuidagi kitsaks jäänud. Minema kolida ei taha. Aga on ju ometi kasutamata kelder või siis avar pööning, kus vedelevad vaid vanad Visu suusad... Kas ja kuidas selline eluruumidega alla- või ülepoole liikumine üldse võimalik on? Aivar Sigur Uponor Eestist rõhutab: "Keldrisse või pööningule eluruumide ehitamisel on loomulik eeldada, et sealne elukeskkond ei erineks tavapärasest." Ning täpsustab, millele tuleks erilist tähelepanu pöörata.

Sisekliima algab küttest ja ventilatsioonist

Sisekliima algab küttest ja ventilatsioonist

Majade soojustamine ja ventileerimine muutub järjest aktuaalsemaks teemaks. Nõukogude ajaga võrreldes on sisekliima loomise kontseptsioon kardinaalselt muutunud. Küllap mäletatakse veel maju, kus seinad olid hõredad ja akendes olid praod. Sooja eriti ei pidanud, samas aga tagas pragudest voogav värske õhk nii maja kui ka elanike tervise. Küte oli odav, inimesed vähenõudlikud. Tänapäeval on majad energiasäästu huvides tihedaks ehitatud, et hinnaline soojus õue kütma ei pääseks.

Sisekliima interjööri osana

Sisekliima interjööri osana

Interjöörist rääkides mõeldakse kõige sagedamini sellele, mida silmaga näha saab. Värvid, vormid … Ent kui kaunis üks interjöör ka poleks, on seal halb viibida, kui ruum on vale temperatuuriga või õhuvaene. Bensiini hinnast räägitakse pea iga päev, ent kui palju kasutame me autot? Kellel sõit just igapäevatööks pole, kasutab oma mootorsõidukit tihti vast tunnikese päevas. Mõnusalt sooja ruumi vajame me ööpäev läbi aga 220 päeva aastas. Küttesüsteem on interjööri seisukohalt keeruline teema. Suhteliselt suur investeering – ja esmapilgul tulemust nagu polekski. Kuldseks värvida ei saa, naabrimehe ees eputada ka mitte …

Tehismaterjalide võidukäik on käivitanud vastureaktsiooni: isegi kraanikausse soovitakse juba ehtsast graniidist

Tehismaterjalide võidukäik on käivitanud vastureaktsiooni: isegi kraanikausse soovitakse juba ehtsast graniidist

Puidu soojuses nii otseses kui ka südamele üle kantud tähenduses oleme me juba kõik veendunud. Aga ka kivi võib olla soe – nii silmale kui ka tõepoolest oma füüsikalistelt omadustelt. Näiteks graniit salvestab endas edukalt sooja ning on inimsõbralikult allergiavaba. Graniit kaugest Hiinast Kivi töötleva perefirma OÜ Edelstein loomise mõte tuli Margus Kivimäel Rootsis t