Artiklid: puitkarkassmajad

PALKMAJA EELISED

PALKMAJA EELISED

Puit on meeldiv ja soe materjal, lisaks aitab selle tarvitamine pidurdada kliima soojenemist. Olukorras, kus maakeral rahvastik kasvab, inimkond vajab üha enam toitu ja seega ka rohkem põllumaad, ei saa loota uute metsamaade rajamisele. Selleks, et uus metsapõlvkond saaks tekkida, tuleb vana raiuda ning puitu kasutada. Parim koht puidu kasutamiseks on ehitamine. Ehitistes olev puit tõmmatakse süsinikuringest välja pikaks ajaks, ja kui palkmaja kunagi lammutatakse, on puit kasutatav uue rohelise energia tootmiseks.

JÄMERÄ maja Männikul

JÄMERÄ maja Männikul

Jätkame JÄMERÄ majade tutvustamisega. Seekord on jutuks armas majake Männikul, Tallinna külje all. Majaomaniku enda kommentaar oli: „..peamisteks argumentideks valikul oli, et tegemist on kivimajaga ning samuti see, et Jämeral on mitmeid valmisprojekte, mille vahel valida.'' Tagantjärele võib ka öelda, et hinna ja kvaliteedi suhe oli parim, oleme makstud hinna eest saanud endale väga meeldiva, sooja ja hästi ehitatud (seda ka ehitusjärelevalve hinnangul) maja."

Osale konkursil Kodu Kauniks 2014!

Osale konkursil Kodu Kauniks 2014!

Nüüd on aeg võtta vastu otsuseid, osaleda ühel tõeliselt heas ettevõtmises ja saada teenitud tasu tehtud töö eest! Konkurss Kodu Kauniks 2014 on alanud! Ootame võistlusele osalema kõiki toredaid ja tublisid kodu- ja aiahuvilisi, olenemata vanusest, elukohast või perekonna suurusest. Auhinnafond on sel aastal 20 000 eurot ning lisaks pea- ja eripreemiatele saavad auhinna ka kõik konkursil osalejad. Aita leida ja tunnustada ilusaid kodusid, huvitavalt kujundatud aedu ja põnevaid ideid!

2014 on Jämerä-kivimaja jaoks juubeliaasta

2014 on Jämerä-kivimaja jaoks juubeliaasta

2014 on Jämerä-kivimaja jaoks juubeliaasta. Jämerä sai 40 aastaseks. Selle aja jooksul on Jämerä kontseptsiooni järgi projekteeritud ja ehitatatud Soomes tuhandeid maju. Juubeliaasta puhul käib Soomes konkurss, mille käigus kogume lugusid Jämerä majadest ja jagame neid teiega. Jämerä korraldab Soomes majaesitlusi mitu korda kuus, mille käigus on võimalik tutvuda Jämerä tehnoloogia järgi ehitatud majaga nii väljast kui ka seestpoolt.

Bullerby stiilis mängumaja

Bullerby stiilis mängumaja

Mängumajake perekond Kuke koduaias on justkui Lindgreni lasteraamatust. Rootsipunane, südameke aknal, päikeseliste värvilaikude ja riidest nuku Pipiga. Juunikuu värskes Kodukirjas avab uksed Bullerby-laadne rootsipunane mängumaja. Kutsutakse külla kuurortistiilis suvekoju Haapsalus, välikööki-õuetuppa Lahemaa vanas talus, lugeda saab lustakaid sisustuslahendusi pakkuvast noortekorterist, kangastega efektsuse loomisest, elektripirni kasutamisest šiki vaasi loomisel, suveaedadest ja -toitudest.

Kodu täis rahu ja soojust

Kodu täis rahu ja soojust

Mõni hakkab kokku hoidma siis, kui priiskamist ei saa enam lubada, mõni hoiab kokku sellepärast, et kõigel olnul on tuleva suhtes tähendus. Kodus, kus peetakse loomulikuks hoida tallel ka eelmiste elude asju, käis helisid püüdmas Ell-Maaja Randküla. Ehitusbuum sünnitas pealinna hulgi uusi elurajoone ja asumeid ning muutis mitmeid paiku tundmatuseni. Täna tundub uskumatuna, et veel mõned aastad tagasi võimutses selles Kakumäe rajoonis üksikute vaevaste puudega võsa.

Vana maja nägu korda

Vana maja nägu korda

Iga aasta alguses premeerib Tallinna Kultuuriväärtuste Amet paremini restaureeritud mälestisi, miljööalade hooneid ja keskkonda sobivaid uusehitisi. Linn valis tänavu juba seitsmendat korda välja parimad aasta jooksul restaureeritud majad. Konkursi eesmärk on tunnustada kultuuripärandit hindavaid omanikke, arhitekte ja arendajaid, kelle ühise töö tulemusena lisandub linnapilti igal aastal kaunilt restaureeritud maju, stiilseid värvilahendusi ja ajaloolist keskkonda arvestavaid uushooneid.

Eesti arhitekt lõi pöörleva suvila

Eesti arhitekt lõi pöörleva suvila

Eestis tegutseb ettevõte, mis pakub kohaliku noore arhitekti Sten Aderi projekteeritud stiilseid ja lihtsaid tüüpmaju, mida saab jooksvalt pöörata just sinna poole, kust paistab päike või ei puhu tuul. Tegu on kiirelt paigaldatavate majakestega, mis pakuvad vaatamata oma peenelt haprale väljanägemisele alternatiivi igasuguste palkidest suve-, jahi- ja elumajakeste kõrvale. Nende nö. party-trick on aga võimalus maju soovi korral 180 kraadi ulatuses pöörata.

ARCHON+ – kes sa oled?

ARCHON+ – kes sa oled?

2002. aastast on ARCHON+ tegutsenud välisturgudel. Esmalt viis ettevõte oma kaasaegsed tehnoloogiad ja euroopa stiili Ukraina turule. Tänaseks on ARCHON+ Ukraina osakond üks projektimüügi liidritest ning aastal 2005 kinnitab see Poola arhitektuuribüroo kanda Läti turul, 2006. aastast teostatakse aktiivselt projektide müüki Eestis, Leedus, Tšehhis; 2007. aastast Slovakkias ning 2008. aastast Venemaal. Projektide populaarsus kasvab ka paljudes teistes maades nagu Rootsis, Saksamaal, Itaalias, Valgevenes, Moldovas ning Inglismaal.

Tallinna oma maja

Tallinna oma maja

Tallinna-maja kõige lühem kirjeldus oleks, et tegemist on puidust 2-3-korruselise kortermajaga, millel on kivist trepikoda. Just selliseid maju ehitati küll kõikjal Eesti- ja Liivimaa linnades, kuid enim siiski Tallinnas, kuid seda väga kindlal perioodil ning selgel põhjusel: nimelt kehtestati Vene tsaaririigi seadusega, et varasema kahe puittrepikojaga majade asemele võib hakata ehitama vaid ühe kivitrepikojaga maju. Väidetavalt on ligi 90% 1920. aastate lõpul ja 1930. algul Tallinnas valminud puitelamud kivitrepikojaga ning säilinud on selliseid maju pealinnas üle viiesaja.

VASKNE VABAMAJA VÕRUS

VASKNE VABAMAJA VÕRUS

Eriliste ja silmapaistvate väikemajade leidmiseks ei tule just mitte sageli pealinna mõjusfäärist kaugemale sõita. Arhitekt Karmo Tõra sai aga eramutellimuse Võrumaale, kus nüüd üks päris moodne elamu valmis. Võrulastele mõtles Urmas Oja. Tegemist on üsna lihtsa T-kujulise plaaniga eramuga, mis paikneb oma siledal krundil mõne suure männi vahel. Koos majaga on rajatud ka kenad käiguteed ümber selle, nii et hoov mõjub rohkem isegi pargi kui kellegi tagaaiana.

Punase voodriga hele ülikond

Punase voodriga hele ülikond

Keerutades kitsastel Maarjamäe tänavatel, leiab ühe tupiktänava lõppu keerates eest küllaltki lihtsa ja kinnise neofunkfassaadiga eramu. Sinna suunatud aknad on kindluslikult kitsad pilud, vaid veidi avatuma lahendusega on tsentraalne sissepääsu osa. Tänava-poolsel fassaadil leidub materjalidest punakas toonis vineeri, viimistlemata valubetoonist seinu ning lihtsat valget krohvi. Lihtne, rafineeritud ja võibolla isegi tavaline oleks sõnad, mis esimese hetkega meelde tulevad. Fassaad ei proovigi olla pilkupüüdev ega uhkeldav. Maja on justkui tänavale oma selja pööranud, on endassetõmbunud.

Mõnus moodne maakodu

Mõnus moodne maakodu

Suvitamiskultuur on eestimaalastel veres. Linnastumine aina kiireneb, ent suveks tahetakse ikka asfaldilt maha keerata ning päris oma väikese armsa maamajakese ees murul mõnusasti kerra tõmbuda. Milline peaks üks tänapäevane uus maamaja olema? Palkidest ja poest ostetud? Teisest külast kohale sõidutatud? Ise oma käega savist ehitatud? Sellisele küsimusele vastust otsides liigub kiiresti fookusse arhailise arhitektuuri teema. Milline see siis on? Viilkatusega puitmaja?

OMA MAJA VANALINNAS

OMA MAJA VANALINNAS

Tallinnas Rüütli tänaval, Niguliste kiriku ja Rootsi-Mihkli kiriku vahelisel tänavalõigul asub üks keskaegne hoone, kus alles mõne nädala eest lõpetati restaureerimistööd. Rüütli 12 restaureerimine kestis oodatust märksa kauem, võttes koos uuringute läbiviimise ja vahepealsete pausidega ehituses aega ligi kaheksa aastat. Ette rutates peab mainima, et siinkohal kehtib banaalsena kõlav vanasõna „kaua tehtud, kaunikene”. Uushoonestusest kõneldes, vähemalt arhitektuuriväljaannetes, on esikohal arhitekti kui Looja mõte ehk Idee, millest parematel juhtudel siis arendaja kui arhitekti käepikenduse kaasabil vormub Maja.

REFORMITUD TÜÜPMAJAD

REFORMITUD TÜÜPMAJAD

Eesti ekspressi arhitektuuritoimetaja Karin Paulus ei saanud esimesel korral arugi, et tegu on tuunitud nõukaaegsete elamutega. Haapsalu Kastani elurajoon ausalt öeldes suurepärase imagoga silma ei hakka. Kuigi rohelust on palju, tunduvad suured korterelamud väikelinna mastaape arvestades suisa kohatud. Kui ruumi on laialt käes, aga inimesi mitte eriti, siis tundub üpris arutu rahvast paneelikatesse ja hruštšovkadesse virnastada, aga eks see ole nõukogude pärand.

UUSTULNUK NÕMME MÄNDIDE ALL

UUSTULNUK NÕMME MÄNDIDE ALL

Kahe tänava kohtumisnurgas oli varem suur räämas kinnistu, mis jagati kolme eramu vahel. Esialgu pidi arhitekt Martin Aunin kavandama kõik kolm eramut sarnases võtmes, et tekiks tervikliku hoonestuse ja haljastusega ala. Praeguseks on valmis vaid üks majadest, mis loodetavasti näitab kvaliteetset suunda teistelegi. Uus säravvalge maja on pööranud tänava poole selja – mõlemad tänavale näha olevad fassaadid on suletud ilmega. Pilku püüab vaid muutuva kõrgusega karestatud betoonpind. Seevastu aia poole avanevad täies ulatuses ainult klaasfassaadid