Taimed, mis taluvad hämarat kasvukohta

Tõlvlehik

Tõlvlehik e. Spathiphyllum ongi nime saanud lehekujulise õisikukandelehe järgi, enamasti on see valge. Oma kodumaal kasvavad nad hämarates vihmametsades.

Seega peame meiegi oma tõlvlehikud asetama varjulisse kasvukohta, ta talub isegi hämarat koridorivalgust! Päikese käes muutub lehevärv inetuks ja taim ei õitse.

Ta on väga tänuväärne taim, vajab ainult kastmist, natuke väetist ja rõõmustab meid peaaegu aastaringse õitsemisega.



Kõrge lehtliilia
Kõrge lehtliilia e. Aspidistra on tuntud juba meie esiemade poolt kui väga vähenõudlik taim.

Lehtliilia võib julgelt tõsta toa teise otsa või põhjapoolsele aknalauale.Väetamisega tuleb olla ettevaatlik, aeglasekasvulise taimena ta sagedast väetamist ei vaja.

Ümberistutusel jälgida, et risoom jääks vahetult mulla pinnale või on pisut mullaga paetud. Talvel võib teda kasvatada õige jahedas ruumis, siis muidugi kasta väga vähe.





Aglaonema

Aglaonema on üks väheseid kirjulehelisi taimi, mis talub hämaramat kasvukohta. Armastab sooja kasvukohta ja pritsimist.

Kevadeti peaks tagasi lõikama, äralõigatud varred vette panna juurduma, nii saab kiiresti uusi taimi. Ka ärapügatud vana taim ajab kiiresti uued lehed.

Väetada kasvuperioodil.




Tsissus

Tsissus – vana tuntud taim, mis katab kiiresti suuri pindu kas seinal või postamendil. Müügil on uusi huvitavate lehtedega sorte.

Teda on lihtne kasvatada ja paljundada pistoksast. Talub ka lühiajalist kuivust.

Väetamist vajab korralikku, kuna lehemass on suur ja taim kasvab kiiresti.

Et taim hämaras kasvukohas välja ei veniks, tuleb teda kärpida!

Põhjapoolsel aknal võiks veel kasvatada flamingolille, asparaagust, araukaariat, marantat, havisaba.

Meeles tasub pidada, et hämaras on taime kasv aeglasem ja seega ka veetarbimine väiksem – ettevaatust kastmisega!