Stalkerid sisekujundusmaastikul

"Vaatame, mida on ja mida ei ole. Seda, mida ei ole, tuleb tekitada", räägivad sisearhitekti haridusega vennad Jan Graps ja Ken Kristjan Ruut. Esimene pääsuke oli "auguga" mööblisari Incognito, nüüd on siirdutud elutoast vannituppa. Diibim kontseptsioon on aga uuel sarjal WooDoo.

Kujundate ruume, disainite tooteid. Ometi on Eestis väga ranged piirid, et mis paber käes, nende liistude juurde võiks jääda. Kuidas Teile tundub?

JG: New Yorgis võib ka tantsija ruumi kujundada (muigab soosivalt). Meil on asjad rohkem jäigalt paigas, et kes mida teeb.

KR: Disainer tunnetab ruumi objekti kaudu, sisearhitekt seest välja ja arhitekt väljast sisse. Vahe siin on, kuigi suured nimed nagu Philippe Starck, Alvar Aalto on kujundanud objekte terviklikult, majast pisidetailideni.

JG: Meil on tihti asi kinni kiiretes graafikutes, lõpuks valib arhitekt pisidetailid kataloogist.

Ja mida ootab siinne publik?

JG: Publik tahab tihti klantsi, kuigi poolkäsitööna võiks teha ka lahedaid ja originaalseid asju, seda aga peljatakse.

Kas klantsiihalust võib pidada sisustusajakirjade süüks?

JG: Ma arvan, et see on väheke ajastuvärk. Alles oli nõuka aeg, kus midagi ei olnud saada, nüüd on tekkinud võimalused ja glamuurne maailm on nii lähedal. Kuigi ka Eestis on kujunemas inimesed, kes on minemas teisele ringile, nemad on valmis klantsi vahetama originaalsema lähenemise vastu.


Eramu & Korter
Autor: Aale Kask
Portree: Martin Siplane
Fotod: Pelle Kalmo