Ruumala tagab sooja toa igal aastaajal

Väljas lammutab pakane, kamin neelab puid, jalas on villased sokid ning joogiks lähevad kõige parimini kuumad joogid, aga toas tundub sellest hoolimata jahe. Tuleb tuttav ette?


Kui nii on, siis pole olukord kiita. Küttekulud on kõrged või pole sellestki kasu - ikka on külm. Enamasti on sel juhul võimatu midagi kiiresti ette võtta, kuid ärge heitke meelt. Tuulise ja külma ilmaga saab lihtsalt kindlaks teha need kohad, kustkaudu soojus lekib. Katsu läbi akende ääred, lae ja põranda servad, välisseinte pistikupesad jms. Kui märkad räästas jääpurikaid, siis on ka see odav lekke detekteerimise viis. Tee pilte, et hiljem lekkekohti lihtsamini leida. Kohati paiknevad jääpurikad viitavad lekkekohale soojustuskihis ja ühtlane purikatega palistatud räästas katuse üldisele puudulikule soojustusele. Viimasel juhul läheb suur osa sinu toasoojusest lume kütmisele. Kurb, aga paraku on selline on olukord ka paljude uuemate majade puhul. Kel rohkem raha ja tahtmist mängida, võib tellida termopildistamise ja saab „teaduslikuma“ ülevaate oma elamise soojapidavusest.


Valmis maja soojustusvigade parandamine on oluliselt keerulisem ja kallim kui uue maja nõuetekohane soojustamine, aga parandada annab olukorda ikka.

Kohti kustkaudu soojus plehku paneb on mitmeid. Üheks selliseks kohaks on aknad (ja uksed). Seejuures on tähtis aken ise – klaaside , raamide, lengide ja tihendite kooslus oma soojusjuhtivuse näitajaga (U-arv), aga alahinnata ei saa ka paigaldusmaterjali ja töö kvaliteeti. Kas lengid on tihendatud vabakäe-vahutamisega või on kasutatud kvaliteetseid aknapaigaldusmaterjale, milleks on uuema põlvkonna vahud, tihenduslindid, isepaisuvad tihendid ja multifunktsionaalsed tihendid? Uuel majal on õigem kasutada kaasaegseid materjale – kui tellid ilusa ja kalli akna, siis pole mõtet koonerdada paigaldusmaterjalidega ja jätta tuul akna vahelt vilistama. Vanal majal tasub uurida, miline elu käib lengi vahel. Kui tuul lengi vahelt puhub, tuleks katteliistud väljastpoolt eemaldada ja tihendust parandada. Katteliistud pane tagasi, sest paigaldusvahtu ei tohi katmata jätta - päikese käes muutub polüuretaanvaht ajapikku pulbriks. Juhul, kui on plaanis akende vahetus, siis tasub valida ava konstruktsioonile vastav paigaldussüsteem.



Teiseks soojuse lahkumise kohaks on eluruumi soojustuskiht põrandas, seintel ja katusel. Oluline on sealjuures soojustusmaterjal - selle paksus, külmasillad ja õhutihedus. Soojustusmaterjale on mitmesuguseid - valdavalt erinevad villad ja vahtplastid, mille hulgast PIR-soojustus võimaldab paigaldada kõige õhema soojustuskihi. See on vajalik, kui soovitakse kasutada maksimaalselt ruumide kasulikku pinda samuti täiendavaks soojustuskihiks juba olemasoleva kihi peale. Uue maja seina soojustuseks sobivad PIR-plaadid näiteks ventileeritava fassaadi taha, katuse soojustamiseks soovitatakse paigaldada soojustuskiht sarikate peale. Kui hakkate olemasoleva katuse katet vahetama ja sarikate vahel juba on soojustus, siis saate sarikate peale täiendava PIR-soojustuse kihi lisada - see kindlustab katuse soojalekete vastu.


Peenemalt asjale lähenedes peab tõdema, et soojuskaod esinevad ka läbi ventilatsiooni ja kanalisatsiooni. Hea raha eest saab küll säästlikuma lahenduse, aga kinni neid auke ikka ei topi. Normaalse ventilatsiooni tagamine muutub ülioluliseks, kui hoone on õhukindlaks ehitatud. Tihedalt paigaldatud aknad ja soojustus ei lase loomulikul ventilatsioonil toimida. Ruumi normaalse sisekliima saamiseks peaks õhk vahetuma korra kahe tunni jooksul - selle jaoks tuleb välja ehitada sobiv sundventilatsioon.

Lühidalt aknapaigalduse 3 in1 ja PIR-soojustusest.
Soojas toas on mõnus!

www.ruumala.com