Eestlased armastavad modernset klassikat

Möödas on ajad, mil pidusöögiks kaeti laud poola päritolu lillelise kuldservaga serviisiga.
Kaubamaja pakutud kontseptsioonidest Ulve Gailani sõnul nii värviline lauakate eestlastele siiski veel ei lähe.
“Üheksakümnendate alguses oli tarbijate esmane tingimus, et nõud ja muud lauakatmiseks vajalikud tarvikud oleksid välismaised. Kusjuures nende disainile ja värvivalikule erilisi nõudmisi ei esitatudki, sest kaup erines niikuinii tunduvalt kodumaisest,” meenutab lauanõude hulgimüügifirma AS Argogren tegevdirektor Piret Kaps.
Tollal oli prestiiži küsimus, et kodus leiduksid musta jalaga pokaalid ning kaheksakandilised mustad kohvitassid.
“Eestlane on oma hingelt ikkagi skandinaavlane,” nendib Tallinna Kaubamaja kodukaupade ja tekstiili peaostujuht Ulve Gailan, kelle kogemuse kohaselt domineerivad eestlaste kodudes kaks suunda – romantilis-klassikaline ning soome ja skandinaavia minimalism. “Samas on trendikas see, mis pole standardne. Näiteks minimalism on oma olemuselt külm, aga inimesed tahavad sinna mingit sooja elementi juurde,” räägib Gailan kodukujunduse suundadest. Mõtteviis “kõik on lubatud” toimib niihästi rõivamoes kui ka kodukujunduses, mille osa lauanõud muidugimõista on.
Lauanõude maailm on suur ja lai ning vilumatu silm ja sõrm ei pruugi teha vahet eri tüüpi ja funktsiooni lauanõudel. Näiteks portselanil ja kivikeraamikal pole silmaga nähtavat vahet, kui tegemist pole just õrnõhukese luuportselani ega paksu savipotiga. Nõu valikul juhindutakse enamasti selle mustrist, vormist ning heast hinna ja kvaliteedi suhtest. Oluline on võimalikult soodne hind, teisalt ei taha eestlane päris nimeta nõusid.
Ostujuhi kogemuse kohaselt suureneb nende inimeste hulk, kes eelistavad kvaliteeti kõrge hinna kiuste ning ostavad konkreetset brändi. Näiteks ilmakuulus Villeroy & Boch müüb kaunis soolastele hindadele vaatamata hästi, oma osa selles võib olla tõigal, et mõnes peres on sama firma supitirin näiteks pärandatud põlvest põlve juba esimese vabariigi aegadest. Loomulikult ostetakse serviisile täiendust sisuliselt samast kollektsioonist. Samamoodi müüb hästi soomlaste Iittala, millega seostub skandinaavia kuulsaimate disainerite tiim ning tuntud bränd.
Värvidest eelistab eestlane sinist – kui üldse ühevärviline serviis valitakse, on sinine levinuim. “Aga näiteks üleni valget eestlane ei taha, mõni triip peab ikka olema,” teab Gailan. Mõnevõrra üllatuslikult ostetakse traditsioonilist roosilist inglise luuportselani.
Ulve Gailani hinnangul on vähemalt kaubamaja klientide eelistuste seas kahanenud kunagise ülipopulaarse Luminarci raskestipuruneva klaasnõu osatähtsus. Kapsi sõnul on midagi aga jäänud. “Firma ARC International toodang – musta jalaga pokaalid – on ajahambale vastu pidanud ning müüvad tänapäeval sama hästi kui toona.” Asi, mis aga on kadunud, on plastmassist kohvitermosed ning plastmööbel.
Teine muutus on toimunud söögiriistade osas – melhiorist ehk uushõbedast noad-kahvlid on asendunud roostevabast terasest riistadega. Tugev ja nägus ning seetõttu menukas on itaalia ja soome disainerite toodang.
Et aga oma kodu sisustamisega hätta jäädaks, ei saa kohe kindlasti öelda. “Eestlased on väga õpihimulised ning praegu ilmub nii palju sisustus- ja koduajakirju, kus kõikvõimalikke näpunäiteid jagatakse,” on eestlane Gailani hinnangul teadlik tarbija.