Looduslik materjal on hinnas.

Sünteetika-ajastu on läbi. Taas väärtustatakse kõike, mis looduslik ja ka tervislik.


Tööpäevad venivad meil hilja peale, töö ja ainult töö. Tahame endale lubada võimalikult palju hüvesid. Kas aga kõik, mida meile pakutakse, on himustamist väärt?

Ehitades kodu, valides sisustust, ostes riideid ja muud eluks vajalikku, pole meil alati aega süveneda. Otsustada aitavad reklaamid ja lahked naeratavad müüjad. Ostame seda, mida tänapäeval kombeks osta. Kui paljud meist aga loevad hinnalipikult andmeid koju ostetava materjali koostise kohta?

Tänapäeval kasutatavad materjalid on teinud läbi tohutu arengu. Kuuldavasti selle nimel, et muuta meie elu mugavamaks. Kõik materjalid peavad olema kulumis-, pesu- ja kuumakindlad, pleekimatud, purunematud. Ent kõigile neile ahvatlevatele materjalidele on lisandunud täiend “sünteetiline”.

Arenenud riikides on sünteetika omal nahal läbi proovitud ja paljust loobutud. Taas hinnatakse seda, mis on looduslik ja tervislik. Kurb on see, et nüüd pakutakse ärapõlatud kraami vähem arenenud maadele.

Eestiski on näiteid, kus algul taevani kiidetud uudismaterjal on hiljem osutunud tervisele kahjulikuks. 1960. aastatel kasutati ruumide siseviimistluses ja mööblitööstuses ulatuslikult puitlaastplaati, millest paljud said allergia. Ebameeldiv lõhn on keskealistel meeles tänaseni.

Uute materjalide mõju inimese organismile selgub alles aastate pärast. Mis seal salata, kõike siin ilmas pööritab rahahimu. Ärimeeste osa on pakkuda kaupa, meie asi valida.

Tänapäeval sisaldavad paljud ehitusmaterjalid keemilisi ühendeid, milleta läbi ei saa: värvid, lakid, liimid. Ka soojustus- ja isolatsioonimaterjalid pole enam looduslikud. Mõned tehislikud materjalid õigustavad end tõesti: niiskuskindlad aknalauad, köögi tööpinnad, kus materjalivaliku määrab hind. Kuid paljude kunstmaterjalide asemel võiks eelistada looduslikke. Niisugused võiksid olla kõik ruumis vahetult meie ümber ja silmale vaadeldavad materjalid.




Materjalid, millest võiks kodus loobuda

SÜNTEETILISED PÕRANDAKATTED

Kui kriimud puitpõrandal häirivad, paneme põrandale laminaadi. Võib mõelda aga teisiti. Puit on looduslik, soe, meeldiv silmale vaadata ja jalale astuda. Miski pole meie elus igavene, kõik kulub, ka meie ise. Täkked puitpinnal on meie elu loomulik osa.

Laminaatparketi asemel sobivad paremini:

* Klassikaline liistparkett, mida valmistatakse väga erinevatest puiduliikidest. Uudseim on võrgule liimitud liistparkett, mis omakorda liimitakse põrandale.

* Laudparkett, kus väärispuidust on ainult pealmine kiht. Põranda moodustavad laudtahvlid, mida pole enam vaja lakkida, sest pind on eelnevalt viimistletud.

* Laudpõrand (mänd või kuusk). Põrandamaterjalide tootjad pakuvad ka teisi puiduliike.

Puitpõrandate tarvis on mitmeid lakke: läikiv, poolmatt ja matt. Et männipuit tõmbub aja jooksul punakaks, võib kasutada ultraviolettkiirgust takistavat lakki. Puitpõrandat võib ka pleegitada, peitsida, õlitada.

Sünteetilistest rullimaterjalidest hinnalisemad on väga tugevad ja neid kasutatakse ühiskondlikes hoonetes. Kõige odavamad ei pea vastu ka kodupõrandal ning materjal pole eriti meeldiv. Kodu niisketes ruumides võiks eelistada kivipõrandaid (keraamiline plaat, klinker, graniit). Valik on nii suur, et igaüks peaks leidma endale midagi sobivat.

Rullimaterjalidest meeldivaim on linoleum, mida toodetakse looduslikust linaluust.

Täissünteetiliste vaipkatetega kauplevates ärides võtab meid juba uksel vastu ebameeldiv lõhn. See lõhn ei jäta neid vaipu iial maha ja saastab õhku ka meie toas.

Koju ja eriti magamistuppa võiks tuua ikka puuvillase või villase vaiba. Praktilisemad on lahtised vaibad, mida on kerge hooldada, viia õue tuulduma ja soovi korral vahetada uue vastu. Eestis on pikad käsitöötavad ja kauneid vaipu toodetakse ka praegu. Kes kindlasti soovib üleni vaipkatet, peaks eelistama looduslikku materjali või loodusliku ja sünteetilise segu, kus sünteetikat 15 protsenti.

KUNSTMATERJALID SEINALE JA LAKKE

Head maitset ei näita lamineeritud seinaplaadid, niiskuskindlad vinüülmaterjalid, millel on püüdlikult matkitud puitu, marmorit. Maitset saab harida ja silmaringi laiendada sisustusajakirju ja erialast kirjandust uurides.

Seinte viimistlemiseks leidub võrratult kauneid ja kvaliteetseid paber- ja tekstiilitapeete igale maitsele. Aga seinad võib ka värvida ja luua sobiva meeleolu, pannes kas või mitu eri tooni kihiti. Värve on matte, läikivaid, niiskuskindlaid ja pestavaid.

Lagedega ei peaks üldse eriliselt veiderdama. Laed annavad ruumile avarustunde ja kvaliteetselt viimistletud lihtne lagi ongi kõige kaunim.

Kauplustes on olemas kõik, et ehitada endale sünteetika näidiselamu.

Majale plastvooder ja plastikaknad. Niiskustõkkeks pakime elamu üleni kilesse. Põrandale sünteetiline kattematerjal, seintele vinüülkatted ja lakke plastmass. Tekstiilid (mööbliriie, kardinad), tekid ja padjad sada protsenti sünteetikat ja iseendale selga sada protsenti sünteetikat. Toodud näide on muidugi liialdatud, kuid kodu rajades peaksime sellele mõtlema. Oma eriala tõttu oskan arvata, miks mõnes majas tunnen end halvasti ja õhust tuleb puudus. Kui majas on loomulikult hingavate looduslike materjalide tähtsust alahinnatud ja puudub ka korralik ventilatsioon, tunnemegi end ebamugavalt.

Olen mõelnud, miks küll loobuvad inimesed neile omastest looduslikest materjalidest. Võib-olla hirmust olla vanamoodne? Või ehk segavad ebameeldivad mälestused lähiminevikust, kus kõik oli küll naturaalne, kuid äärmiselt halva kvaliteediga? Kindlasti vaadatakse hinda. Kuid oma kodu ehitades soovime parimat. Pigem teha kõike aegamisi oma võimalusi arvestades, kui hiljem iga aasta tagant midagi lõhkudes ja välja vahetades.

Eesti Naine