Vannitoa kujundamine ajab pea sassi

Vannitoast on saanud üha enam keha ja hinge harimise ruum. Selle kujundamisel on suurte vannitubade omanikel muidugi laiem mängumaa. Mis aga ei tähenda, et väikese pesuruumi kujundamisele peaks käega lööma – kaugel sellest.

Väike või suur?
Ruumi suurus seab piirangud nii tehnilistele võimalustele kui ka disainile. Samas on võimalik ka väikest vannituba planeerida ja sisustada nii, et tulemus on nägus ja toimiv. Ja vastupidi – halvasti planeerides pole mingi probleem ka suur vannituba tuksi keerata.
Nii korterelamutes kui paraku ka uusarendusmajades kipuvad vannitoad olema siiski pigem väikesed kui suured. Sageli on vannituba ja tualettruum eraldi, aga parema planeeringu nimel oleks sageli otstarbekas need ühendada. Kui aga vannituba on piisavalt suur, tasuks eraldiasuva tualeti siiski säilitada, eriti suuremas peres – hommikul aitab see ära hoida võimalikke järjekordi ja ka külalistel pole siis teie vannituppa asja.

Väike ja leidlik
Väikeses vannitoas on vaja ruumikuse illusiooni. Selle tekitamiseks on mitu võimalust.
- Vertikaalsed jooned annavad ruumile vajadusel lisakõrgust. Lagi nihkub näiliselt kõrgemale ka juhul, kui lae äär on viimistletud ülejäänud pinnast erinevalt. Kaasaegsem lahendus on suunata pilk ülespoole valgustuse abil. Selleks võib ruumi servad ja nurgad välja valgustada näiteks süvistatud halogeenvalgustitega või kitsa karniisi taha varjatud valgusallikatega; ka võib paigutada vahetult lae alla riiulid ja nende alla kinnitada valgustid. Nii kaovad ühtlasi kõikvõimalikud pimedad nurgad.
- Maast laeni plaaditudruum tundub mahukam, väikest ruumi ei ole otstarbekas poortidega poolitada, ka ei maksa kasutada ruumi üle- ja alaosas eri värvi plaate. Värviskeem peaks olema lihtne ja hele, sobivad neutraalsed ja pastelsed toonid, valge. Mustrite ja tugevate värvide kasutamine peab olema hästi läbi mõeldud, muster võiks olla pigem lakooniline ja abstraktne kui rangelt geomeetriline või lilleline. Mõningal määral võiks ehk kasutada metalliläikelist plaati, mis peegeldab teatud määral valgust, kuid see võiks olla külm heledatooniline metall, mitte näiteks soe kullaläige. Kuid kõik sõltub ruumist, üldisest stilistikast ja omaniku eelistustest.
- Peeglid ja peegelpinnad annavad väikesele ruumile juurde sügavust, laiust ja pikkust. Peegel aitab ka ruumis valgust edasi kanda ja hajutada. Samas ei tohiks üle pingutada – väikeses ruumis piisab üldjuhul ühest suuremast peegelpinnast.
- Dušinurgad/kabiinid võiksid olla klaasist vaheseintega ja võimalikult väheste või märkamatute kinnitusraamidega, et ei tekiks visuaalseid takistusi.
- Loomulik valgus väikeses vannitoas on väga hea avarusetekitaja. Sageli pole küll vannitubades akent ega akna võimalustki, kuid klaasidega võib avada näiteks seina ülaosa, kust kõrvalruumide loomulik valgus sisse pääseb. Kui peremudel võimaldab ja julgust jätkub või kui vannitoas pole näiteks tualetipotti, võib tavalise ukse asemel panna läbipaistvate klaasidega lükandukse – see laseb valguse ruumi, säästab seinapinda ja ühendab eri ruume.
- Seintel võiks kasutada suuremõõdulisi plaate, mille vuugivahede võrgustik pole nii tihe ja pealetükkiv, ning ruum tundub avaram. Põrandal seevastu võiksid plaadid olla väiksemad, aga seinaplaatidega samast sarjast või sama tonaalsusega.
- Põrandapinna võiks hoida võimalikult vaba. Seda võimaldavad seinale paigaldatavad või jalaga valamud, seinale paigaldatavad ja peidetud loputuskastiga wc-potid, põrandapinnast kõrgemal asetsevad seinakapid.
- Vältida võiks valamualuseid kinniseid kappe, massiivseid põrandale toetuvaid kappe/riiuleid. Kappide sügavus ja laius peaks olema võimalikult väike, kasutada võib nišši paigutatud riiuleid, seina süvistatud kappe, klaasriiuleid. Samas peaks hoiukohti ja panipaiku olema piisavalt, et vältida asjade kaootilist kuhjumist vanniservale või kapipealsele.
- Kui tualetipotti saab paigutada nišši või kasutada seinasisest mudelit, saab riiulid paigaldada ka selle kohale.
- Olulisel kohal on õige sanitaartehnika ja aksessuaaride valik. Sageli peab valima mõõtudelt kompaktsemad mudelid, ühtlasi peab siis jälgima, et ka segistite mõõdud oleks sobivas proportsioonis. Vanni valimisel võib otsustada näiteks väiksemate mõõtudega, aga sügavama mudeli kasuks. Leidub ka erikujulisi vanne, mis kitsenevad jalgade suunas, säästes nii põrandapinda, aga võimaldades siiski piisavat istumismugavust. Sobivuse korral võib valida ka ruumi nurkadesse mõeldud sanitaartehnikamudelid
- Väike vannituba võib vajada mitme funktsiooniga esemeid – nt vanni, mille juurde kuulub ka dušš; sisseehitatud mustapesukorviga kappi.

Kui kõik on võimalik
Ruumikas vannituba pakub peaaegu piiramatult võimalusi mängida otstarbe, disaini, materjalide, värvide ja vormidega. Üldine disain võiks lähtuda küll kogu elamu ruumiprogrammist, kuid mõningaid stilistilisi vallatusi võib vannitoas ikka lubada.
Päris julgeteks lahendusteks pole põhjamaiselt vaoshoitud eestlased sugugi alati valmis. Täiesti magamistuppa avatud vannituba või suurte klaasseinte taga veemõnude nautimist julgevad proovida vähesed. Täiesti avatud vannitoa puhul tekib muidugi hulgaliselt tehnilisi küsimusi: ventilatsioon peab olema tasemel, põrandate kalded peavad olema vee äravooluks laitmatud, vettkartvad materjalid eemal märgadest tsoonidest; sanitaartehnika disain olgu kõrgtasemel jne. Klaasist vaheseinad püüavad otsesed pritsmed kinni, eraldades vannitoa füüsiliselt, aga mitte visuaalselt. Sellise avatuse juures tuleb aga hoolega sobitada eri otstarbega ruumiosade sisekujunduslahendusi.
Vahel võib vannituba olla isegi suurem kõrvalasetsevast magamistoast. Avar vannituba võimaldab peale suure vanni paigaldada sinna ka eraldiasuva dušinurga, piisavalt suure valamu või isegi kaks, wc-potile lisaks ka bidee või pissuaari.
Siin on piisavalt ruumi ja avarust süvistada vann põrandasse, kasutades selleks vajadusel kõrgemale tõstetud põrandaosa. Kapid-riiulid võivad olla sisseehitatud, suured ja mahukad. Kasutada võib kummuteid ja vitriinkappe. Lõõgastumiseks võib sinna sättida pehme istumisnurga ja lauakese ning sisseehitatud helisüsteemist võib veel mahedat muusikat taustaks lasta.
Suur vannituba on koht, kus pääsevad mõjule väärikad ja kaunid materjalid. Looduskivi kordumatu ilu nõuab eksponeerimist suurel seina- või põrandapinnal. Spoonitud puitdetailid leiavad kasutust suure vannitoa kuivas tsoonis. Vastukaaluks uhkeldab märjal poolel klaasmosaiik või on sinna kujundatud hiigelmõõtmetes portselanplaatidest sein. Suurest aknast langev päikesevalgus võimendab materjalide struktuure veelgi ning vannis istudes läheb pilk kaugusesse uitama.

Ilu ja mõnu
Seni üdini praktilise pesuruumi asemel kujundatakse vannituba aina enam lõõgastuskohaks ja puhkeruumiks.
Keraamiliste plaatide valik on tänapäeval mõõtmatu. Kasutatakse ka eri mõõtu, aga samas toonis plaatide kombinatsioone. Plaatidele lisatakse peenikesi metallist iluliiste. Vuugid täidetakse sädeleva täitega. Mosaiikplaatidega saab kujundada keerukaid mustreid ja fotokujutisi. Plaatidele saab trükkida soovitud pilte. Samuti võib plaadid teatud värvidega ka lihtsalt üle värvida.
Keraamiliste plaatide kõrval uhkeldab ka looduslik kivi. Põrandaplaadid ei tohi märjana muutuda libedaks (mis pädeb loomulikult ka keraamilise plaadi puhul) ja looduslikku kivi tuleb märgades ruumides töödelda eriainetega, et tagada selle vastupidavus.
Vannitoas saab edukalt kasutada ka puitu, sealhulgas põrandakattena. Ent suurt tähelepanu tuleks pöörata puidu õigele valikule, selle viimistlusele ja eriti paigaldusele. Kõva ja veekindel tiikpuu võib alla vanduda, kui ta on halvasti paigaldatud, vesi pääseb põranda vahele, lauaotsad on jäetud töötlemata või on tehtud mõni muu paigaldusviga.
Looduslike materjalide austajad võivad pöörata pilgud tadelakti ja savikrohvi poole. Kõige märjemates osade suhtes tasuks asjatundjatega nõu pidada – millist täpselt ja millise tehnoloogia alusel teha, et pärast seinad niiskuskahjustusi ei saaks.
Ka betoonist vannitoad on tänapäeval nähtavad ja tehtavad.
Valamukapid ja muu vannitoamööbel on lihtsa geomeetrilise vormiga, isikupära antakse pinnatöötluse või värviga. Avaruse loomiseks kasutatakse seinale kinnitatud kappe, suur rõhk on funktsionaalsusel. Lakoonilise range joonega valamukappe kombineeritakse pehme- ja kumeravormiliste valamutega. Teisalt võib aga traditsioonilisele vannitoamööblile sootuks selja pöörata ja valida valamukapi näiteks idamaises stiilis kummutite hulgast, valamujalaks võtta vana Singeri masina või lasta kogu mööbli klaasist valmistada.
Segistid on lihtsa sirge vormiga. Kandiline disain on jätkuvalt tõusuteel.
Valamute vorm seevastu opereerib nii kandilisuse kui ka ümaruse-pehmusega. Lisaks tööpinna sisse uputatavatele valamutele võib valida pinnale paigaldatavaid, eri vormi ja värviga valamuid. Metallist, klaasist või looduskivist valamud aga pakuvad silmailu ja võimalust tavapärasest erineda.
hinnatakse diskreetsust ja lihtsust. Kõrges hinnas on seinalekinnitatavad, peidetud loputuskastiga ja disainerite stiliseeritud potid. Pingelisema eelarve korral leiab ka traditsioonilisi wc-potte, mille disainiga on siiski pisut enam vaeva nähtud.
Vannide osas peetakse trendikaks eraldiseisvat vanni. Kui ruumi vähe, valitakse variant, kus vann tundub küll eraldiseisvana, kuid on tegelikult pika sirge servaga tihedalt vastu seina. Põrandasse uputatud vannid on imposantsed, kuid vajavad enda ümber ruumi ja õhku. Vannidki võivad olla puidust, akrüülist, malmist, jalgadel või mitte, mullivõimaluse ja valgusmänguga. Kandilised, tünnilaadsed või erikujulised. Ikka vastavalt võimalustele ja vajadustele.
Dušisegistite puhul kasutatakse eri tugevuse, laiuse ja survega veejugasid, dušiotsikud on suured, sageli kandilise vormiga. Toredad ja popid on vihmadušid. Umbsete dušikabiinide asemel on eelistatud piiravate raamideta suured klaasseinad, kas ustega või ilma. Mõned dušikabiinid on suisa läbipaistvad, raamistikku on vähendatud miinimumini. Selliste kabiinide läbipaistvuse säilimisele aitavad kaasa isepuhastuvad ja mustusthülgavad klaasid.

Tähtsad pisiasjad
Vannitoa planeerimisel unustatakse sageli ära detailid.
Käepäraselt asetatud käterätihoidikud ja konksud, seebialused ja wc-paberi hoidikud on vajalikud igas vannitoas.
Kui vannitoas on pesumasin, peaks ruumi leidma ka mustapesukorvile. Vahel on vannituppa vaja ka prügikasti ja puhastusharja.
Statsionaarselt seinale kruvitava eseme puhul on eelnev asukoha planeerimine hädavajalik. Näiteks käterätikuivati on väga kasulik asi, sellegipoolest unustatakse seinapind selle tarbeks sageli planeeringust välja.

Vannitoa kujundamine on nõudlik teema. Võimaluste paljusus ja soovide kirjusus ajab selgemagi pea sassi. Seega soovitaks nii tähtsa ruumi planeerimisel pidada ikka ja alati nõu spetsialistidega, olgu selleks siis elektrik, santehnik, vannitoasisustuse müüja, arhitekt või sisekujundaja. Oluline on, et kõik saaks tehtud õiges järjekorras ja hästi, sest vannitoa ehitamine või renoveerimine ei ole odav. Vigade vältimine algstaadiumis mõjub aga hästi nii meeleolule kui ka rahakotile.


Allikas: ajakiri: Kodukiri (november 2009)