Artiklid ja uudised

LOENG: Värvid sisekujunduses

VÄRVIKOGEMUS
Informatsiooni välise maailma kohta kogume suures osas meelte kaudu. 90 % teadmistest jõuavad meieni läbi nägemise. Meid ümbritsevat suudame kindlaks teha ka vormi, liikumise, tekstuuri ja heletumeduse põhjal. Kuid hinnanguliselt 40 % nägemismeelega vastuvõetavast infost on seotud just värvidega. Värvide nägemise kogemus puudub vaid umbes 8% meestest ja 0,5% naistest. Uuringute järgi esineb soome-ugri rahvastel värvipimedust veelgi vähem. Värvipimedus on pärilik ja seda pole võimalik ravida. Värvipimedus kandub edasi vaid naisliini mööda, kuid ilmneb sagedamini meestel. Sagedamini tuleb ette punarohelist värvipimedust, mida inglise teadlase John Daltoni järgi nimetatakse daltonismiks. Daltonismi all kannatav inimene ei erista punaseid ja rohelisi toone, vaid näeb neid ühesuguste hallikatena.



Nägemisillusioonid
Tajul on valiv iseloom. Ühte ja sama värvi võivad inimesed tajuda erinevalt sõltuvalt vanusest, soost ja elukutsest. Enamasti juhib juba osaline teave õigele järeldusele. Kuid aju võib ka eksida ning siis sünnib meelepete e illusioon. Praktikas kasutatakse illusioone arhitektuuris, sisekujunduses, moekunstis, maalikunstis ja reklaamis.

VÄRVISPEKTER
Selleks, et saada värvikogemust, vajame valgust. Esimesena lahutas valge päikesekiirguse prisma abil spektriks füüsik Isaac Newton. Nimelt vaatles ta binokliga tähistaevast ja märkas värve heledate tähtede äärtel. Eksperimendi käigus suunas ta valguse läbi prisma, valguskiired murdusid ning tõid nähtavale sujuvalt üleminevate värvitoonide rea – värvispektri.

Traditsiooniliselt eristatakse valge valguse osadena kuut spektrivärvust, kuigi toone saab eristada palju. Silma tundlikkus on kõige kõrgem oranzkollase ja rohelise piirkonnas ja kõige madalam punaste ja violetsete toonide eristamisel.

Kasutades universaalseid värvide põhinimesid, on kõige otstarbekam jaotada värvispekter kuueks tsooniks. Igale värvusele vastab kindel lainepikkus. Spektrivärvid on värvitooni puhtuse hindamisel ideaaliks.

Siin on näitlik spekter, sest tegelikult lähevad värvid sujuvalt teineteiseks üle.

Kuna valguskiiri on võimalik segada, siis avastati, et piisab ainult kolmest põhivärvusest, et saada kogu spekter. Need kolm värvust olid punane, roheline ja sinine. Sellega saab põhjendada ka seda, miks võivad kaks värvinäidist ühes valguses paista ühesugused, aga teise valgusallika all täiesti erinevad.

Pinna värv
Kui valguskiired kohtavad mingit pinda, siis need kas läbivad pinna (läbipaistev keha), neelduvad pinnas või peegelduvad pinnalt tagasi. Pinda, mis peegeldab valdava osa kõigist spektrikiirtest, nähakse valgena; pinda, mis neelab valdava osa kõigist spektrikiirtest, nähakse mustana; pinda, mis osa kõigist spektrikiirtest neelab ja osa peegeldab, nähakse hallina. Kui spektrikiirte neeldumine ja peegeldumine toimub valikuliselt, siis nimetatakse selliseid pindu värvilisteks.


VÄRVIDE VASTASTIKUNE MÕJU
Meid ümbritsevas ruumis ei näe me kunagi üksikuid eraldatud värve, vaid värvide kooslusi.. Värvikombinatsioonis on iga üksik värv mõjutatud oma naabervärvide poolt. Värviõpetuse alused on valdavalt kunstnike poolt välja töötatud. Kõige enam rakendamist on leidnud Johannes Itteni kolmel primaarvärvil põhinev värviring.

Värviring koosneb 12 värvist ja selle aluseks on 3 põhivärvi: kollane, punane ja sinine. Nende segamisel on saadud teise korralduse värvid oranz, roheline ja violetne, ning nende segamisel omakorda kolmanda korralduse värvid

Hele-tume kontrast võimendub alati siis, kui kõrvutada heleduselt erinevaid värve. Värvikaartidelt sobiva värvi otsimisel tasub alati selle efektiga arvestada. Eriti selgelt tuleb heleduse muutus esile juhul, kui me asetame sama värvi kord heledamale, kord tumedamale taustale. Kaks väikese heleduserinevusega värvi võivad aga tugevakontrastilise eraldamise korral näida ühesugused.

Kromaatiline-akromaatiline kontrast. Kuigi akromaatilised värvid moodustavad kromaatilistele neutraalse tausta, on need ise väga tundlikud naabervärvide mõju suhtes. Kõige tundlikum on kromaatilise värviga sarnase heledusega hall, mis omandab enda kõrval asetseva värvi vastandvärvi varjundi.

Komplementaarkontrast. Komplementaarvärvid tekitavad teineteist vastastikku ja võimendavad teineteist suurima kiirgusjõuni. Kindlas vahekorras kasutatuna loovad ülimalt staatilise mulje. Ühesuguse või väga lähedase heledusega puhaste komplementaarvärvide vastandamisel võib tulemus olla häiriv või lausa väljakannatamatu. Tuhmimaid värve võib aga selle vastandusega panna meeldivalt särama.

Kulöörkontrast. Mitme erineva värvi kombineerimisel on vastastikust mõju juba raskem prognoosida, olulised on nii kvantiteedi suhted kui värvilisus. Pindade eraldamine üksteisest akromaatiliste värvidega vähendab soovimatut simultaanmõju.

Uues korteris tahtsin kindlasti rohkem värve kasutada ja väga palju sain Duluxi, Sherwin-Williamsi ja Behri kodulehtedelt.

http://www.dulux.co.uk
http://www.sherwin-williams.com
http://www.behr.com


VÄRVIHARMOONIA: värvide sarnasus ja värvide kontrast
Sisekujunduse eesmärgiks peaks olema harmooniliselt toimiv keskkond, kus on võimalikult vähe ebakõlasid. See ei tähenda, et kõik värvid peaksid toon-toonis olema ning ei tohiks olla mingeid kontraste või röögatusi. Igal asjal peab aga olema oma mõte ja koht. Näiteks mõni värvikombinatsioon, milles pidevalt viibides tunneme end halvasti, võib läbikäidavas ruumis pakkuda omanäolise ja meeldejääva aistingu.



Värvikontrastid.
Värvikontrastide teooria järgi vajab silm tasakaalu saavutamiseks tervikut või siis kollast, punast ja sinist, millest on sündinud kõik värvid.

Komplementaarkontrast.
Seega on harmoonilised kõik vastandvärvide paarid.

Iga värvi vastas ringi vastasküljel on selle vastandvärv. Nende värvide omavahelist kontrasti nim komplementaarkontrastiks. Komplementaarvärvid on sellised kaks värvi, mis kokkusegatuna annavad hallikasmusta. Nende paaride osadeks jaotamisel näeme, et need sisaldavad alati kolme primaarvärvi. Komplementaarvärvide kasutamisvõimalusi avardab erineva heletumeduse ja puhtusega varjundite kombineerimine.

Selleks, et paljude erinevate toonide hulgast sobivaid kombinatsioone leida, on abiks FEELINGS värvilaastud. FEELINGS laastudelt leiate põhitoonile lisaks veel kolm lisatooni, mida saate kasutada põrandakatte ja teiste sisustusdetailide juures. Järgnevalt mõned värvilaastud, mille aluseks on värvikontrastid.

Värvi omakontrast. Vähemkontrastseks värvilahenduseks võib kasutada omakontrasti. Selle loomiseks sobivad värvid leiate värviringist, kui asetate sellele võrdkülgse või võrdhaarse kolmnurga ja vaatate, millised värvused jäävad nurkadesse. Tugevaima ja jõulisema kontrasti annavad punane, kollane ja sinine. Sobiva värvivaliku leidmisel võib kasutada ka ruutu või ristkülikut. Kombineerida võib ka värvitoonide erineva heletumedusega varjundeid, saades lõpmatu hulga erinevaid kontraste.

Hele-tume kontrast. Selle kõige äärmuslikumaks näiteks on valge ja musta vastandus, märgatava erinevuse võib saada ka üksteisest küllalt kaugete halliastmetega.



Soe-külm kontrast. Soe-külm kontrast on kõige tunnetuslikum kõigist kontrastidest. Kõige üldisem on kollaste, oranzide ja punaste värvitoonide liigitamine soojadeks ning siniste, violetsete ja roheliste toonide nimetamine külmadeks. Eristamise alusena on pakutud välja „kollase sisaldus" soojades ning „sinise sisaldus" külmades toonides.

Kromaatiline-akromaatiline kontrast – Üheks levinuimaks värvide kombineerimise viisiks on kromaatilise värvi vastandamine akromaatilisele - valgele, hallile, mustale. Kõige neutraalsema tausta pakub värvidele keskmine hall, mis toimib üldjuhul eredust vähendava ja pehmendavana. Halli on hea kasutada erksate värvide vahendaja ja sidujana. Must taust võimendab värvide erksust, lastes eriti soojadel värvidel enda kõrval särada. Külmad toonid aga näivad valgel taustal tihedamad ja intensiivsemad.

Tasakaal pinna suurustes. Harmooniakäsitluses on vajalik ka pinna suuruste vaheline tasakaal. Eriti kontrastsete lahenduste loomisel tuleb jälgida, et üks värv domineeriks ruumis teise üle.


Värvide sarnasus
Sarnasus värvitoonis.
Kui soovite luua harmoonilise värvigammaga ruumi, siis tuleb kasutada paari-kolme värviringis üksteisega külgnevat tooni.
Sarnasus küllastuses. Kombineerides erinevaid värvitoone, tagab nende sarnasuse lähedane värvitoon, aga ka ühtne või sarnane küllastusaste või heledusaste.
Koloriiti määrav värv. Mingi kujundusobjekti kõik värvid võib allutada ühele valitsevale värvile, mis saab koloriiti määravaks.


VÄRVIPERSPEKTIIV
Värvide vahendusel tajutakse ja kutsutakse esile erinevaid kaugusmõjusid ehk värviperspektiive. Raske on päris täpselt määratleda värvide omavahelist kaugusmõju, kuna lisaks kiirgusomadustele mõjutavad lõpptulemust värvide heledusaste ja valgustustingimused. Mida kirkam on värv, seda suurem on tema poolt avaldatav mõju. Kui kuus värvi: kollane, oranz, punane, violett, sinine, roheline asetada ilma vahedeta mustale taustale, siis kollane näib ettepoole tulevat ja violett sügavusse vajuvat. Teised värvid moodustavad vahepealseid astmeid nende vahele. Valge tausta puhul muutub kaugusmõju: violett tundub ettepoole põrkuvat, oranz hoiaks aga nagu kollast tagasi.

Nagu juba öeldud, võib värvidega muuta pinna kaugust.

Punased ja soojad toonid toovad pinna optiliselt lähemale, muutes ruumi väiksemaks. Kollase ja punase poole värvid teevad ruumi soojaks ja rahutuks.

Sinised ja külmad toonid viivad pinna optiliselt kaugemale, muutes ruumi suuremaks. Sinise ja rohelise poole värvid teevad ruumi jahedaks ja samas rahustavaks.

Heledad toonid muudavad ruumi valgusküllaseks ja avaraks Valged seinad ja lagi muudavad ruumi suuremaks.

Tumedad ja küllastunud toonid muudavad ruumi pimedaks ja ahtaks.

Vastandvärvid üritavad üksteist üle trumbata ja tekitavad vibreeriva meeleolu, värviringis üksteisega külgnevad toonid aga loovad rahuliku ja harmoonilise meeleolu.

Värvi heledust on kõige parem esile tuua tumedama värvi taustal ja vastupidi.

Tume põrand viib rõhuasetuse põrandale ja mööblile.

Tume lagi seevastu muudab ruumi madalamaks. Tasakaalustamiseks tuleks ülejäänud ruum värvida heledates toonides ja paigutada tume mööbel heledale põrandale, heledate seinte äärde.

Ühte tooni tumedad külgseinad aitavad ülipikka ruumi lühemaks muuta.

Kui aga värvida seinad, põrand ja lagi samas toonis, siis muutub ruum monotoonseks, tekib karbis olemise tunne. Kui tagasein katta jõulise värvitooniga, siis tundub nagu astuks sein vaatajale lähemale.

Samas toonis põrand ja lagi muudavad ruumi madalamaks. Lagi peegeldab oma värvust kogu ruumile nii päeva- kui tehisvalguses, samuti peegeldavad seinad mingil määral oma värvust lakke – seetõttu ei mõju valge lagi toonitud seintega ruumis kunagi päris valgena.

Eri värvi pinnad teevad ruumi rahutuks. Neutraalne värv eri värvi pindade vahel aitab ära hoida tekkivat värelust.


VALGUS JA VALGUSTUS
Kuna värve näeme tänu valgusele ning erinev valgustus muudab pinna värvitooni, siis räägiks natuke ka valgustusest.

Ruumi ilmet parandavad püstpindade valgustamine, looduslik valgus, valgusega loodud varjud ja läbimõeldud värvivalik.Valgus ei tohiks pimestada ega tekitada häirivaid peegeldusi.

Põhjapoolsetes ruumides on pehmem ja varjundirohkem päevavalgus, aga ka hämaram kui mujal. Põhjavalgus laseb kõigil toonidel tänuväärselt kumada. Lõunapoolsetes ruumides toob päike aga esile kollaseid ja punaseid toone.

Kõige lähemal õhtuse päikese ja tule valgusele on hõõglambid, mis annavad sooja, kollakasoranzi valgust ning sobivadki rohkem õhtuseks valgustuseks, sest nii nagu päikegi, toovad nad esile kollaseid ja punaseid toone. Päevavalguse käes jätavad hõõglambid kahjuks vägagi määrdunud mulje.

Halogeenlambid on hõõglampidest täiuslikumad ja kirkama valgusega, võimaldades luua eriti huvitavaid valguslahendusi. Sobivad koht-, suund- ja dekoratiiv-valguse saamiseks. Ultraviolettkiirguse eraldumise tõttu võivad pikaaegses halogeenkiirguses saada kahjustada tekstiilid, pildid, värvid võivad pleekida. Selle vältimiseks tuleks kasutada UV-filtriga lampe. Halogeenlampvalgustitest on üldvalgustuseks parimad ülessuunatud lae-, seina- ja põrandavalgustid. Väikesed halogeenlambid on ideaalsed huvitavate detailide esiletoomiseks.

Päikesespektrile kõige saranasema valgusega on luminofoorlamp e luminestsentslamp. Luminofoorlampide valgusel on üle 10 erineva värvitooni. Luminofoorlampide värviedastus sõltub lambi kvaliteedist.

Pisiluminofoor e kompaktlambis e säästulambis on ühendatud luminofoor- ja hõõglambi eelised.

Värviliste filtritega tekitatud valgus toob esile endaga samavärvilised pinnad, neutraliseerib, muudab halliks ja tuhmiks vastandvärvilised pinnad.

Värvilisi filtreid võib kasutada ka selleks, et otsustada millistes toonides ruumi sisustada.



VÄRVIPSÜHHOLOOGIA – psühhofüsioloogiline mõju ja psühholoogiline mõju
Valguse ja värvi valik sisekujunduses käivad paralleelselt. Valgus küll värvib materjali, kuid samas on igal materjalil oma värv olemas.

Värvipsühholoogiast rääkides saab eristada kahesugust mõju. Ühte neist on võimalik katseliselt kontrollida, nagu mõõta vererõhku, pulsisagedust, liigutuste kiirust, silmapilgutuste kiirust jms. Teist mõju – kuidas värvid mõjutavad meie enesetunnet – ei ole võimalik mõõta. Värvide psühholoogiline mõju on küllalt individuaalne, kuid toetudes mitmetele uuringutele, võib leida ühesuguseid suundi. Meie enesetunnet mõjutab värvide soojus-külmus, kergus-raskus, värskendavus-uimastavus, ergutavus-rahustavus jms.

Pikaajaline viibimine ühetoonilises ruumis kutsub esile väsimus- ja roidumustunde. Mida intensiivsem on värvitoon, seda tugevam on efekt.



Soojad toonid

KOLLANE
Kollane on värviringi kõige heledam värv, tundub lähemale tulev ja särav. Siseruumis mõjub keskmise kromaatilisusega kollane lõbusana ja päikesepaistelisena. Küllastunud kollane on liiga ere ja pealetükkiv, väsitav ja müraaistingut tugevdav.

Heledad kollased laed muudavad ruumi visuaalselt avaramaks. Põrandal liialt kerge, põhjustab teatava ebakindlustunde. Määrdumise suhtes väga tundlik, mõjudes siis näotuna ja ebasõbralikuna. Hämaruses ja külmatoonilises valguses muutub tuhmimaks ja omandab roheka varjundi.

Psühholoogiliselt mõjutab virgutavana, tõstab meeleolu ja sisendab optimismi, tasakaalustab enesevalitsemisoskust, soodustab kontakteerumist, aktiviseerib mõttetegevust ja kergendab uue materjali omandamist, aitab üle saada depressioonist, pikapeale muutub väsitavaks ja keskendumist häirivaks.

ORANZ
Oranz on kollasest tumedam, siiski suhteliselt hele, lähemaletulev, särav ja silmatorkav. Oranzi tunnetatakse aromaatse, hõõguvalt sooja ja läbitungivana.

Oranz laevärvina mõjub valgega segatult kaitsva ja katvana, punakasoranzina aga agressiivsena. Seinavärvina on kollasem oranz soojendav ja ruumi ahendav, punakasoranzid seinapinnad aga tungivad meile agressiiselt peale. Pikka kitsast tuba on võimalik visuaalselt lühendada, värvides otsaseina oranziks, külgseinad aga väga heledateks ja võimalikult neutraalseteks. Põrandavärvina tunnetatakse erutavast kuni ärritavani, puitpõrandana klassikaline ja naturaalne. Hämaruses ja sinakas valguses lähenevad oranzid toonid hallidele.

Psühholoogiliselt mõjub ergutavana. Vabastab pingeist, toob uusi mõtteid, annab elujõudu ning aitab olla mõistvam ja sallivam, lisab julgust ja võimet elus toime tulla. Väsimuse ja masenduse korral annab energiat, aitab haiguse järel kiiremini taastuda.


PUNANE
Punane on värviringi kõige soojem värv, tal on inimesele kõige suurem mõju. Punast tunnetatakse jõulise ja energilisena.

Siseruumides mõjub punane suurtel pindadel hõõguvalt soojana, isegi põletavana. Laevärvina raske ja lage allapoole toov, samas ka pilku allapoole juhtiv. Seintel tundub intensiivne punane agressivsena. Põrandal mõjub punane end esile toovana. Punased katted, tekstiilid ja vaibad loovad ruumis üldjuhul sooja ja piduliku meeleolu.

Psühholoogiliselt tekitab punane erutust, mis võib väljenduda kas aktiivsuse ja oma jõu tunnetamisena või hoopis ärrituse, viha või vägivaldsusena. Pikaaegse kurnatuse puhul aitab võita masendust ja jõuetustunnet, muudab inimesi elurõõmsamaks ja suhtlemisel avatumaks, närvilisuse ja agressiivsuse perioodidel võib negatiivseid meeleolusid süvendada. Arvatakse, et punane muudab inimesed pillavaks.

PRUUN
Tavaline keskmine pruun on üldiselt konservatiivseks peetav värv. Kuigi pruun mõjub öiselt hämarana, tunnetatakse teda samas ka kaitsvana, sest ta ei ole kriiskav, vaid alati tagasihoidlik, summutatud.

Ruumis on pruun suhteliselt neutraalne, moodustades nii tumedana kui ka heledana tausta erivärvilistele esemetele. Eriti raskete, massiivsete ja rõhuvatena mõjuvad tumedad punakaspruunid pinnad. Põrandavärvina tunnetatakse puidutoonilist pruuni, kindlust ja tuge andvana. Pruunides toonides kodu pakub turvalist kindlustunnet inimesele, kes soovib rahu ja vaikust, samas süvendab ükskõiksust ja apaatiat, tekitab käegalöömise meeleolu

BEEZ
Beezid loovad palju heledama, valgusküllasema ja avarama ruumitunde kui pruunid toonid ning võrreldes valge või halli taustaga, on palju pehmemad ja mahedamad, aitavad mitmeil säravail värvidel enda kõrval esile tulla. Pruunid ja beezid toonid toovad inimese ma peale ja aitavad inimesel tagasi saada kindlustunnet ja meelerahu.



Külmad toonid
Mida tumedam on värv, seda rohkem ta neelab ja vähem peegeldab valgust tagasi. Heledad värvid peegeldavad kuni 80% neile langevast valgusest tagasi kui must peegeldab tagasi vaid 5% temale langenud valgusest. Külmade toonidega ruumides hinnatakse temperatuuri 6-10 F jahedamaks, seevastu soojades toonides ruume hinnatakse 6-10F soojemateks.

PURPUR
Punakana tundub soojana ja lähemale tulevana, violetsemana jahedama ja veidi eemalduvana. Mõjub enamikele inimestele ülevalt ja suursuguselt. Mõned kogevad purpurit rahustavana, teised aga suurt ebakindlust ja hämmeldust tekitavana.

Psühholoogiliselt on purpur enesesse suunav värv, mis kutsub sisemisele vaatlusele ja mõtisklusele. Purpuril on organismi puhastav toime, seda tuleb aga ettevaatlikult kasutada. Liialt palju purpurit võib esile kutsuda depressiooni või seda tugevdada.

ROOSA
Roosa on pehme ja soe. Roosa on traditsiooniline beebide värv kuna annab emotsionaalse kindlustunde, julguse oma emotsioone näidata, vabastab hirmust. Selle värvi juures ei saa olla agressiivne ja vägivaldne. Roosa rahustab, võtab tempot maha ja tekitab igatsuse helluse järele. Veidi murtud halliseguse toonina on sobiv laevärv.

Psühholoogiliselt on roosa enesesse suunav, see on üksiolemise, tagasihoidlikkuse värv. Tekitab kaitstuse ja turvalisuse tunde.

VIOLETT JA LILLA


Violett on värvidest tumedaim. Tundub kauge, jahe ja varju meenutav. Lillas kui helendatud violetis on enam kergust ja elurõõmu.

Tume violett loob ruumis müstilise ja piduliku atmosfääri. Suurte küllastunud värvipindadena võib ehmatada ja kohutada. Violett laes mõjub koormavalt ja kindlust vähendavalt, seintel müstiliselt kuni füüsiliselt väljakannatamatuni, põrandal ebakindlust tekitavalt. Soojatoonilises hõõglambi valguses omandab violett hallika tooni. Tema olemusega on enam kooskõlas hämarus ja paremini tuleb violett esile külmatoonilises valguses.

Psühholoogiliselt tekitab violett kurvameelsust ning loob eelduse enese muutmiseks ja kohandumiseks. Violett võib aidata tundlikel inimestel tagasi saada meelerahu ja kindlustunnet, kuna mõjub rahustavalt ja tasakaalustavalt. Tumedad violetsed toonid võivad ka masendada, tekitada üksindustunnet ja süngeid mõtteid.

SININE
Sinine on eemalduv ja ruumi avardav, jahe ja karge. Rohekamana ja merekaravlisemana nimetame teda türkiissiniseks, puhta ja selgena taevasiniseks. Sinine rahustab meeli ja aeglustab mõttetegevust, inimese liigutused muutuvad aeglasemaks.

Sinine kunstmaterjalist põrand võib mõjuda sileda ja külmana, seevastu sinine vaip peaaegu soojalt ja astumiskindlana. Sinine värv seintel avardab ruumi ning tekitab jahedustunde, kuid vabastab suurtest närvipingetest. Laes tekitavad helesinised toonid selge taeva tunnet, on kerged ja kergitavad. Sinise täielik puudumine sisustuses, eriti akendeta ruumis on võrreldav hingamiseks vajaliku õhu puudumisega. Sinine valgus aeglustab taimede kasvu, takistab haavade paranemist.

Psühholoogiliselt on sinine paljuski punase mõjule vastandlik. Sinine värv on nii rahustav, et mõju tasakaalustamiseks soovitatakse kasutada punast ja oranzi.

TÜRKIIS
Türkiis on jahe, eemalduv, mõjub rahulikuna ja tagasihoidlikuna, tekitab tunde värskusest ja avarausest.

Kuna hele türkiis on ihuvärvi komplementaarvärv, moodustab ta tausta, mille kõrval näovärv tundub väga kirgas ja värske. Samal põhjusel moodustab hele türkiis sõbraliku miljõõ koos roosade toonidega. Küllastunud sinakastürkiis on nõudlikum ja pealetükkivam, kuid siiski jahedana ja rahulikuna mõjuv. Laes mõjub jahendavalt, seintel põnevalt ja nagu pinget tekitavalt, põrandal tundub sile, külm ja libe.

Psühholoogiliselt ühendab türkiis endas rohelise ja sinise mõju, on samaaegselt elavdav ja rahustav, seetõttu tekitab pingestatust, valmisolekut tegutsemiseks.

ROHELINE
Roheline on neutraalne nii kauguse, raskuse kui soojuse määrangutes, viimases siiski pigem jahe. Sinise ülekaalul nimetatakse seda türkiisroheliseks, kollase ülekaalul kollakasroheliseks.

Laes mõjub roheline kaitsvana ja katvana. Seintel tunnetatakse seda kindlust andva ja rahustavana. Põrandal on teatud küllastusastmeni loomulik, pehme, astumiseks sõbralik ja kosutav, vaibana vetruvalt kandev. Ruumi roheline üldtonaalsus viib väga kergesti monotoonsusesse. Elav roheline toataimede näol aga mõjutab oluliselt ruumi atmosfääri. Roheline loob hea miljöö istuvale tööle, keskendumisele ja mõtisklemisele. Halliga murtud roheline tekitab tunde laiskusest. Kollakasrohelisena on rõõmsameelne ja lootusrikas.

Psühholoogiliselt roheline leevendab ärritust, kuid mõjub väsitavalt pikaaegsel kasutamisel. Roheline ümbrus mõjub tervendavalt ja rahustavalt südamele, sest tasakaalustab vererõhku. Rohelise abil on võimalik leevendada ka peavalu ja grippi.



Akromaatilised toonid


VALGE
Psühholoogiliselt tunnetatakse valget heleda ja puhtana. Valge ei tekita emotsioone. Pikaaegne viibimine valges ümbruses võib tekitada tühjus- ja üksindustunde. Kriiskavvalge pimestab meid ja väsitab. Halvasti valgustatud väikeses ruumis omandab valge kergesti hallika varjundi. Erinevate esemetega täidetud ruumis moodustab valge neutraalse fooni, võimaldades esemetel mõjule pääseda. Valge kõrval intensiivistuvad ja kirgastuvad teised värvid. Siiski tuleb vältida paljude erinevate värvide samaaegseid vastandamisi valgega, sest need võivad muutuda ärritavaks ja silmi väsitavaks. Interjööris meelsasti kasutatav valge muutub eriliseks, kui teda kasutada ootamatult, näiteks põrandal, millele ei söendata seetõttu astuda. Laes mõjub valge vabana, kuigi veidi tühjana ja sisutuna. Toonitades valget oranzi või kollasega, tunnetame saadud tooni soojemana ja hubasemana.

HALL
Keskmine hall on meie silmadele kõige rahulikumana tajutav värvi. Ka emotsionaalselt on hall täiesti neutraalne, meeleolutu. Altpoolt tulevana ei pane me halli tähelegi. Hall võib tekitada apaatsust ja igavust või olla häirimatuks taustaks tasakaalu saavutamisel. Tumehall lagi võib mõjuda ähvardavana või hirmutavana. Hallitoonid erinevate materjalidena, pinnafaktuuridena ja reljeefsete mustritena võivad anda väga põnevaid lahendusi. Hall on suurepärane taust säravatele värvidele, võimaldades neil enda kõrval esile tulla. Hall võtab kergesti vastu oma naabervärvide mõjutusi, ehk omandab enda kõrval oleva värvi vastandvärvi tonaalsuse.

MUST
Absoluutne must nagu valgegei on abstraktsioon. See mida me ühes kombinatsioonis peame mustaks, võib teises näida hall. Must on eelkõige aktsent, piiritleja, raamistaja, kontrastilooja. Äärmiselt lakoonilise ja selgena mõjuv mustvalge kontrast loob enamasti häirimatu ruumimiljöö. Põnevaid, ärritavalt mõjuvaid ja illusioone tekitavaid tulemusi pakub mustvalgete joonte ja geomeetriliste kujundite kombineerimine. Aktsendina säravatele värvidele intensiivistab must nende sära ja kiirgusjõudu. Mustaga raamistatult säilitavad säravad värvid oma isikupära ja väljenduslikkuse, on kaitstud naabervärvide simultaanmõjude eest.

VÄRVIDE VALIMINE
Värvikaardi järgi värve valides tuleb seega arvesse võtta, et need mõjuvad erinevas valguses erinevalt. Näiteks ei näi enamik värvitoone tehivalguses samasugused, kui päevavalguses ja erinevatest valgusallikatest sõltub, millisena silm värvitooni tajub. Et teada saada, kuidas värv ruumis tegelikult mõjuma hakkab, tuleb vaadelda värvikaarti või –näidist nii päeva- kui tehisvalguses.

Samuti on värvidel komme mõjuda suurel pinnal pisut teistmoodi kui tillukesel värvinäidisel. Enamasti mõjuvad heledad ja pastelsed toonid suurel pinnal tunduvalt intensiivsemate ja pisut tumedamatena, tumedad aga vastupidi – heledamatena ja pastelsematena.

Materjali võrdlemisel kasutada neutraalset halli või valget tausta, sest kõik teised värvid vaateväljas mõjutavad meie nägemismuljet. Vältida tuleks punktvalgusteid, neoontulesid, tänavavalgustust, värvilisi aknaklaase või katteid, samuti erksavärvilisi seinu. Võrreldavaid värvipindu tuleks hoida 30 kraadise valguse langemise nurga all. Suurema pinna puhul on väiksem võimalus segavate mõjude tekkimiseks. Värve ei tohiks vaadelda mitte üle 5 sekundi järjest, kuna meie aju asub silmadega esimese paari sekundi jooksul märgatud erinevust kompenseerima.

Samuti võiks valida, kas ruumis domineerivad värvid või materjalid.

Et kujundus mõjuks terviklikult, tasub silmas pidada, et eri ruumides kasutatud värvitoonid omavahel haakuksid. Eriti oluline on see avatud ruumide ja väikese korteri puhul. Kui oma maitses kaheldakse, on parimaks lahenduseks üks põhivärv ning seda võiks elustada mõne kontrastse värviplekiga. Põhitõde jääb ka siin kehtima: üks värv olgu valitsev, teised aga täiendavad teda.

Värvide mõju proportsioonidele ja meeleolule võib katsetada ka fotodel vastavaid pindu analoogse värvitooniga kattes. Seda võimalust pakub vivacolori kodulehekülg internetis. Kuid paremaid tulemusi annab värvinäidiste lehe koostamine, kus iga värv on esindatud teiste suhtes õiges proportsioonis ja kui võimalik, siis ka koos vastava materjali näidistükiga (näiteks vaipkate, mööbliriie, kardinakangas) Ruumis tuleb näidistelehe värvikoosluse proportsionaalseid vahekordi muidugi säilitada.

KASULIK VIHJE: Talv 2010 Kodukujundaja kursustele on alanud registreerumine!




Allikas: www.opetajatemaja.ee

Sisestatud: 11.12.2009

Sind võivad huvitada ka järgnevad artiklid

vaata kõiki