Oi, kui puhas! Kas ka tegelikult?

Mis on puhas, mis on must? Sageli lähevad inimeste arvamused selles lahku. Tasub mõelda selle üle, millist puhtust me üldse vajame, mis on mõistlik.

Koristamisega oleme kõik suuremal või vähemal määral kokku puutunud. Tavaliselt hindame puhtust silma järgi, toetudes oma kogemustele ja veendumustele. Kas alati näeme ja oskame arvestada seda, mis meie tervist tegelikult mõjutab?

Puhtus ja tervis

Sageli kuuleme hirmuäratavaid lugusid tolmulestadest. Sageli jäävad koristamisel kahe silma vahele kõrgemad tasapinnad.
Professionaalses koristuses räägitakse sageli 1,6 või 1,8 meetri kõrguseni koristamisest. Nii jäävadki kappide ja riiulite pealsed tähelepanu alt välja. Sama probleem on ka teiste kohtadega, kuhu koguneb tolmu ja mida on raske ära pühkida.
Näiteks lillepotte ja muid esemeid täis aknalauad, ülekuhjatud töölauad jne. Seal olev vana tolm seob aja jooksul enda külge õhus hõljuvaid kahjulikke ühendeid, näiteks lenduvaid orgaanilisi ühendeid, hallituseoseid.
Mida kauem on tolm pühkimata, seda rohkem on ta jõudnud endasse koguda tervisele kahjulikke komponente.
Õhu liikudes läheb vana tolm liikvele ning tolmukübemeke on nagu lendav vaip, mis kahjulikele ühenditele küüti pakub. Nii satuvadki meie hingamisteedesse tervisele halvasti mõjuvad komponendid. See mõjutab ka mitteallergikuid.
Üheks oluliseks tervist mõjutavaks komponendiks on õhus olevad hallituseosed. Need satuvad siseõhku sageli toalillede mullast. Eoseid satub siseõhku lillemulla pinnalt: kui lilli kastetakse üle ja näiteks aknalaud on tolmune, liigub eos aknalaualt tolmuga õhku lendlema. Soovitav oleks toalillede muld katta kauplustes müüdava kergkruusaga, et vältida mullapinna otsest kontakti õhuga.

Harvem, aga põhjalikumalt

Millised kaebused võivad olla tolmust tingitud? Tüüpilised vaevused on kurgu kuivus, otsese põhjuseta köhatamine, silmade sügelemine, peavalu, väsimus.
Norras tehtud uuringu põhjal need inimesed, kes töötasid kontorites, kus puhastati regulaarselt tolmust kõik kuni 3 m kõrgused tasapinnad, haigestusid 40% vähem kui nn tavaliselt koristatud kontorite töötajad (registreeriti kõik kuni 2-nädalased haiguslehed).
Kusjuures tavalist koristust tehti iga päev, muudetud koristust vaid kaks korda nädalas, kuid peale põranda ja tühjade mööblitasapindade olid tähelepanu all kõik pinnad kuni 3 m kõrguseni. Seega koristati vähem, aga teadlikult, ning tulemus oli parem. Sarnaseid uuringuid on mitmeid ja kõik nad viitavad ühele – ei tasu jätta tolmu pikalt pühkimata, see mõjub halvasti meie tervisele. See kõik kehtib ka kodu kohta.

Mis tegelikult tualetis must on?

Ebameeldival lõhnal on alati põhjus, kuskilt saab see alguse. Haisust lahtisaamiseks on vaja kõrvaldada selle allikas. Sageli kasutame õhuvärskendajaid, mis teevad õhu lõhna meeldivamaks – summutavad haisu, kuid ei eemalda selle põhjust. Lisaks on õhuvärskendajate koostises sageli ka tervisele kahjulikke komponente.
Milliseid kohti tuleks hoolega küürida? TV-reklaamidest näeme sageli, kuidas WC-potti seest küürida ja kuidas põrand läikima läheb. Tänapäeval on olemas seadmed, mille abil on võimalik nähtamatu nähtavaks muuta, üheks selliseks võimaluseks koristustulemuste hindamisel on UV-lamp. Selle kasutamise tulemusel võib üldistades tõdeda, et tavaliselt on WC-pott seest ja põrand tualettruumi kõige puhtamad kohad. Neid küüritakse igal koristuskorral, sest sellele juhitakse tähelepanu reklaamides ja mujal.
Mis siis ikkagi haiseb? Mida näitab UV-lamp? Meeste WC-des on sageli seintel pritsmed kuni ninakõrguseni, naistetualetis umbes vöökõrguseni. Sageli on WC-poti jalal hulgaliselt triipe… Seal toimuvad mikroobilised protsessid tekitavad sageli ebameeldivat lõhna. Niisiis tasub regulaarselt pühkida-puhastada ka tualetiseinu ning potti küürida ka väljastpoolt. Kui WC haiseb, tulekski nimetatud kohad puhtaks pesta. Samuti ruumis olev trapiauk, ei piisa vaid kemikaali valamisest trappi.

Tualetis eksleb müüte veelgi

Teleekraanilt meenuvad kohe WC-poti ääre all elavad “kollid”, mistõttu tahetakse sageli eriti hoolikalt küürida just sealt.
Aga mis kohti inimesed tualettruumis tegelikult puudutavad? Need on WC-poti nupp, kraan, lüliti, käepide jms. Oluline on regulaarselt pühkida just neid kohti.
Seda eriti avalikes tualettruumides, kus käib palju inimesi. Samas tasub mõelda, kas, mida ja kuidas sellistes kohtades puudutada. Paljud haigused kanduvad edasi just puutepindade kaudu.
Nimetatud detailide puhastamisel piisab igapäevasest puhastusainest või ka lihtsalt veega niisutatud mikrokiulapist, ei ole vaja ilmtingimata desinfitseerida. Koos mustusega eemaldub enamik mikroobe ning puhas pind pole nende paljunemiseks soodne.
Samas on oluline, mis järjekorras koristada ja millise pinna järel koristuslapile uus külg keerata, et vältida mustuse ja mikroobide kandumist puhastele pindadele. Oluline on, et kasutatavad koristustarvikud oleks puhtad, ka lapid. Puhtust saab luua vaid puhta töövahendiga. Selline lähenemine on oluline, et vältida mustuse kandumist puhastele pindadele.

See, mis täpselt kellegi jaoks puhas, mis must on, jääb igaühe enda otsustada. Puhtus on tervis ja mugavus. Kogemus näitab, et teadlik ja korralik koristamine ei pruugi võtta rohkem aega ja raha. Tähtis on, et kulutaksite aega ja jõudu just kõige olulisemateks koristustöödeks.

Õhu liikudes läheb vana tolm liikvele ja tolmukübe on nagu lendav vaip, mis kahjulikke ühendeid laiali kannab.

Tolmu pühkimine kodus:

Parim on teha seda väheniiske lapiga või kuiva mikrokiust lapiga.
Umbes kord kuus pühkige hoolikalt ka kapipealsed jms raskesti ligipääsetavad kohad, eriti oluline on see magamistoas.
Pühkige tolmu rahulikult, muidu satub see siseõhku tagasi; seetõttu ei ole tolmuimeja parim igapäevane tolmu eemaldamise viis.

Soovitusi mikroobilise mustuse eemaldamiseks:

Oluline on korralik mustuse eemaldamine, kodustes oludes desinfitseerimise vajadust peaaegu pole.
Kui õhuvärskendaja või lõhnava koristusaine mõjul on ruumis meeldiv lõhn, ei tähenda see veel, et seal on puhas ja tervislik.
Kui WC-st, trapist vm tuleb ebameeldivat lõhna, tuleb need kohad puhtaks teha (pesta puhastusainega).
Pühkige regulaarselt puutepindu. Mõelge, mida inimesed puudutavad. Mõelge, kuhu võib sattuda mustus, mida silmaga ei näe. Pühkimiseks kasutage puhast koristuslappi, must lapp võib ise mikroobe laiali kanda.



Tekst: Helge Alt
Fotod: Helge Alt, SXC
www.kodukiri.ee