Suur uksemääraja

Kui üks uks sulgub, avaneb kusagil teine.... Suletud ukse taga on avastamata ruum. See on tulevik, ettekujutus saabuvast, aga mitte veel tegelikkus. Kas tegelikkuse ja ettekujutuse vaheline piir on sild või pelk takistus?

Tegelikkuses ehk ei laskuta siseukse valikul vast nii filosoofilistesse jutlustesse iseendaga. Uksel on eelkõige praktiline väärtus. Element, mida puudutame kümneid kordi päevas, avame, sulgeme, prõmmime ja lööme jalagagi kinni. Uks on meie kodus ja elus niivõrd loomulik element, et pälvib erilist tähelepanu vaid mõnedel juhtudel. Soetamisel. Kui hinged krigisema hakkavad. Või kui väga kõvasti virutame ja too piiride seadja sootuks hingedelt maha kukub. Muul ajal aga astume me lihtsalt üle piiri.
Uksi ja uste viimistlusi on palju, materjale hulganisti ja kaunistusvõtteid kuhjaga. Teeme siinkohal praktilise ja ülevaatliku lahterduse.

Lihtsad kerged sileuksed

Kõige ökonoomsemad on ülilevinud lihtsad sileuksed, mis sisuliselt on kergkonstruktsioonil olev värvitud puitkiudplaat. Nad on kerged, seest tühjad, lihtsad paigaldada ning pretensioonitud. Erilist vastupidavust neilt nõuda ei tasu, niiskesse ruumi nad hästi ei klapi ja frustratsiooni nende peal välja elada ei maksa.
Heli nad ka ei summuta. Seega kui olete investeerinud heli summutavatesse põranda- ja seinakatetesse ning lõpetate selle toimingu sileukse paigaldamisega, olete praktiliselt nullinud kogu oma jõupingutused. Samas on sileuste eeliseks lai värvivalik.
Kergkonstruktsiooniga uste seast leiab ka profiilseid ja klaasavadega uksi, samuti spoonitud ja seejärel lakitud uksi. Väga laia labidaga lüües võiks öelda, et ehituspoodide laokauba moodustavadki suuremas osas just kerguksed. Mis ei tähenda loomulikult, et neid ei saaks ka eritellimusena.
Käidavamasse kohta ja niiskesse ruumi peaks kokkuhoidlikum uksevalija valima vähemalt niiskuskindla värviga kaetud kergukse. Pisut kulukam, aga ka pritsmekindel on lamineeritud uks. Vannitoas tuleb arvestada ka värske õhu juurdevoolu vajadusega, mis eeldab lisaavasid (ventilatsiooniresti) ukses või vahet ukse ja põranda/lävepaku vahel. Sest mida sundventilatsioon välja imeb, sellele peab jätkuvalt värsket õhku peale tulema.
Spoonitud uksed on nägusad ning annavad disainimiseks rohkem mänguruumi. Ka on nende pealmine viimistluskiht paksem, sestap võib eeldada, et nurgad ei kulu nii ruttu ja uks näeb kauem hea välja. Kui just spoonikiht kusagilt mingil kummalisel põhjusel lahti ei löö.

Täitematerjaliga uksed

Seest “tühjadele” ustele järgnevad täitematerjalidega uksed. See tõstab helikindlust, sageli on nendel ustel korralikud tihendid. Üldjuhul on sellised uksed naturaalse väärispuiduspooniga, mida on võimalik enne lõpptöötlust ka peitsida soovitud toonis peitsiga. Või tehisspooniga. Sageli on nad rikastatud roostevaba terase või eri klaasidega.

Täispuituksed

Siis on muidugi ammustest aegadest tuntud täispuituksed. Pretensioonikad, töömahukad, ülikallid ning nõuavad head meistrit ja nõuetekohast töötlemist. Puitosade ja toormaterjali kuivatamine, töötlemine ja detailide ühendamine peab olema äärmiselt täpselt tehtud, nii nagu tehnoloogia ette näeb. Kogemusteta meister jääb siin jänni. Valesti tehtud uks praguneb, läheb kummi, väändub kaheksasse ega sulgu lõppkokkuvõttes enam korralikult. Imelikust väljanägemisest rääkimata. Tänapäeval päästavad nendest muredest liimpuit või eelmainitud spoonitud kerguksed.

Siinkohal, inimesed hääd, kes saanud vana korteriga kaasa endisaegsete meistrite valmistatud puidust uksed – äratage nad uuesti ellu! Kindlasti on nad vahel kaetud mõne jubeda õlivärviga. Või osaliselt lagunud, aga siiski sirged ja mädanemata. Selliseid uksi uutena ihates tuleb sukasäärt ikka mitu korda raputada ning tulemus ei pruugigi vanale silmi ette teha. Ja lingid-lukud, need puhastage kindlasti ja laske korda teha. Tulles tagasi jutu alguses kirjeldatud piiride juurde – sellised uksed on suisa füüsiliselt piiriks aastakümnete, kui mitte sadade vahel.

Ja kõik ülejäänud

Siis muidugi on veel klaasuksed, plastuksed, lihvitud õhukestest kiviplaatidest uksed, metallist uksed. Lükanduksed, voldikuksed, lõõtsuksed, käänduksed, hõlmikuksed, pöörduksed, liikuvad seinad ja ustena kasutatavad riiulid. Tuhandetes variantides kombinatsioone värvidest, materjalidest, mõõtudest, tehnolahendustest ja nutikusest.

Ukse disain

Uste valik disaini lähtepunktist võib olla sulanduv või silmatorkav. Uks võib ilmestada või elavdada üheülbalist ja igavat seinapinda, olla tähelepanu keskpunkt või kogu sisekujunduse alus.
Või olla mittemidagiütlev, iseloomutu, tundetu, tähelepandamatu ja üdini praktiline. Või olla osa tervikust, ajastutruu, stiilitruu, loogiline ja loomulik osa kogu ruumist. Väga ilus, kallis ja hästitöödeldud uks talle sobimatus interjööris võib välja näha kui võõrkeha, suisa inetu. Samas võib ise oma vana ust uuendav koduperenaine mõne nutika ideega saavutada suurepärase koosluse, teha inetu ilusaks, luua disaini, millesarnast oskab luua ainult see inimene. Tehnika ei pruugi olla tipptase, aga kogupilt on laitmatu.

Lingid-nupud

Aga ärgem unustagem väiksemaid. Ütled uks, mõtled ukselink. Ütled ukselink... neid on palju. Lihtsamaid ja keerukamaid, sirgeid, looklevaid, ulmelisi ja uskumatuid. Alumiiniumist, messingust, roostevabast terasest. Keraamilisi, puidust ja portselanist. Klaasist ja kristallidest. Läikivaid, matte ja maalituid.
Meil vähelevinud uksenupud lisavad siia omakorda veel tohutu disainitulva.

Kuidas valida, küsite. Raske vastata. Arvestada võib ju paljude teguritega. Näiteks ukse enda hind ja väljanägemine – valgel siledal “pappuksel” oleks kuidagi kohatu presenteerida mõne käsitöölisest lingikunstniku unikaalset teost.
Eelarve. Ilus ja haruldasemast materjalist või mõne kuulsama nimega tegija disainitud ukselink ei ole odav.
Elustiil. Oodake, kuni maimukesed ja kõurikud suureks sirguvad, siis pange õrnad asjad esile, muidu tuleb liigselt asjatut näägutamist.
Interjööri stiil. Minimalismi minimaalselt, maksimalismi täie rauaga ja uhkeid asju.
Loovus. Ukselingiks on kohandatud igasuguseid pööningult või aidast leitud imevidinaid. Näputöö tegijad aitavad vanale kulunud lingile kenasti tikitud-pärlistatud villase mantli selga.
Lihtsalt emotsioon. Mulle meeldib see ukselink ja kõik. Ainult see! Tegelikult saabub niimoodi erainterjööri üllatavalt sageli detaile ja esemeid emotsiooni ja “lihtsalt meeldimise” tagajärjel. See oleks kui eseme kojujõudmine – omaniku lemmikuna ja absoluutse sisekujundusliku tõe kuulutajana. Ja ukselingiga kätleme me lõppeks ju üsnagi sageli – ehk peakski teda valima kui sõpra. Iseloomude sobivuse ja käepärasuse järgi. Aitab ju see sõnatu sõber ületada toda habrast piiri oleva ja tuleva vahel. Uks sulgus, kusagil avaneb teine...

Ukselingiga kätleme ju üsnagi sageli – ehk peakski teda valima kui sõpra. Iseloomude sobivuse järgi.


Tekst: Madle Mühlbach
Fotod: SXC
www.kodukiri.ee