Vaibad…

Mürasummutaja, jalasoojendaja, toakaunistaja – heal vaibal mitu otstarvet. Sobiva põrandakatte leiab tänapäeval nii esikusse saabastele seltsiks kui ka magamistuppa, uniste jalgade alla.

Käsitöövaipade hulgast naljalt kaht täpselt ühesugust ei leia. Alati varieerub kas mõni mustrimotiiv, värvitoon või suurus. Käsitsi sõlmitud vaip on lisaks kergesti puhastatav ja väga vastupidav. Ajas tema väärtus ainult kasvab ja kulumist ei pole karta enne aastakümnete möödumist.

Hinnaline käsitöö

Kuulsamaid käsitöövaipu valmistatakse sellistes iidse kultuuriga kaugetes maades nagu Iraan, India ja Hiina. Materjalidest kasutatakse kõige sagedamini villa. Modernsemate vaipade puhul võib villa segada ka muude kiudude, näiteks linaga, samuti naharibadega, aga ka akrüüli või polüestriga.
Masintöövaipade puhul pole fantaasial piire – tänapäeva tehnoloogia võimaldab luua vaipu, mis imiteerivad nii autentseid käsitöövaipu kui ka modernset efektsete mustrite ja värvidega vaibakunsti. Masinaga kootud vaibad võivad olla valmistatud nii naturaalmaterjalist (vill, lina, siid, džuut, kookos, sisal, pabernöör) kui ka sünteetikast (nailon, olefiin, akrüül). Sünteetika eeliseks on loomulikult madalam hind ja suurem kulumiskindlus.

Vaipkatted

Vaipkatte ehk siis seinast seina paigaldatava põrandakatte materjalid on laias laastus samad, paljude naturaalsete materjalide puhul on ka aluskiht tänapäeval vildist või naturaalsest lateksist. Vaipkatte eeliseks on müra summutav efekt, mis võib tulemust anda just kortermajas, ning loomulikult saab sellega kogu põranda soojemaks muuta.
Suurem osa kauplustes pakutavaist vaipkatetest on siiski kootud sünteetilistest kiududest, põhiliselt nailonist, polüpropüleenist, polüestrist, akrüülist, ning nende suurimaks eeliseks on odavam hind.
Naturaalsete vaipkatete paremus on see, et nad ei eralda tervisele kahjulikke ühendeid. Enne ostu tuleks vaadata, et ka vaipkatte tagus oleks naturaalne. Parimate vaipkatete alumine pool on valmistatud mittekootud taimsetest kiududest, mis on pealiskihiga ühendatud mehaaniliselt – see tähendab, et kasutatud pole mürgiseid liimaineid vms. Selline vaipkate on ka elastsem ning tagab suurema käimismugavuse.

Looduslikud kiud

Ka naturaalsetest kiududest vaipkatete seas on erakordselt vastupidavaid. Selliseid vaipu tuleb regulaarselt tolmuimejaga puhastada. Vedeliku vaibale sattumisel tuleks see kohe kuivatada, et plekki ei tekiks. Kuna naturaalkiud imavad vedelikku üsna vähe, ei tohiks kiirel reageerimisel tugevaid plekke üldse tekkida. Kui mõni ikkagi tekib, tuleks kasutada spetsiaalset naturaalvaipade puhastusvahendit või pöörduda spetsialisti poole. Suurte pindade puhul peaks kindlasti kasutama puhastusteenust – märgpuhastust tuleks vältida!

Vaipu igasse ruumi

Koju vaipkatete valimisel on tähtis arvestada vaiba asukohta ja kasutusotstarvet. Näiteks esiku- või köögivaip peaks taluma suurt kulumust, olema hõlpsalt puhastatav ega tohiks plekke karta. Sama kehtib tegelikult ka lastetoa vaipade kohta. Neid peaks saama toppida kas pesumasinasse või hõlpsasti puhtaks kloppida. Või tuleks valida materjalid, mis kohe mustust endasse ei võta. Siinkohal on lausa imelised vanad head kaltsuvaibad, õhukesed puuvillased või villa-linasegused lahtised vaibad. Neid saab käsitsi edukalt pesta, väiksem suurus mahub ka masinasse.
Muuseas, põhjanaabritel näiteks on sellised toredad vaibapesukohad mõne veekogu kaldal, kus siis kogukond oma kaltsu- ja muidki vaipu harjadega pesemas käib. Seal on kuivatuspuud, pinnad vaipade laotamiseks ja üleüldse on see üks omaette ajaveetmise vorm: päikseline päev, hunnik vaipu, palju seepi ja vett ning musklijõudu. Pisike piknik, palju lobisemist ning lõpuks hästilõhnav puhas kodu.
Elu- või söögituba võiks aga saada varvaste alla mõne pehme ja mõnusa ning parajalt paksu villavaiba. Väga lahe on kombineerida ruumis ka eri suurusega, aga omavahel sobivaid vaipu, tekitades nende abil ühes ruumis justkui mitu erisugust ala.
Kel pisut klassikalisema või põhjamaisema hõnguga mitmekorruseline maja, võiks proovida trepivaipa. Oskusliku valiku ja toonide puhul tekib väga mõnus kontrast materjalide vahel ja kui peres ka pisemaid lapsi treppe mööda kulgeb, annab see ehk mõningase hingerahu – astmed pole nii libedad ja kukkumise puhul on maandumine pehmem.

Vaipkatted

Kodus olev vaipkate on alati vastakaid arvamusi tekitanud. Eelkõige puhastamise ja tolmukogumise osas. Kui ühed väidavad, et vaipkate on äärmiselt tolmukoguv ja seeläbi näiteks allergikutele täiesti sobimatu, siis teised toovad vastuväiteks, et siledalt põrandalt lendub tolm kergemini ja koristamise ajal tõuseb pigem õhku kui läheb tolmumasinasse.
Minu isiklik ja mitte millekski kohustav arvamus koduste vaipkatete kohta on järgmine. Magamistoas võiks too kate ju olla, aga täiesti naturaalne. Teades ka voodialuse uskumatut tolmukogumise võimet, tuleks sellega üsnagi tublisti tegeleda. Lastetubades jääksin siiski kõva põranda ja vaibakeste juurde, eelkõige šokolaadi-plastiliini-vesivärviplekkide võimaliku pealetungi tõttu, aga ka seepärast, et lastetoad on need ruumid majapidamises, millel on omadus kõige sagedamini sisustust ja värve vahetada. Aga kui lastetoa põrand on külm, paneks ma sinna küll hästi tiheda, paksu ja mõnusa villavaiba maha. Elutuppa aga soovitaks ikka tavalist vaipa – kasvõi selleks, et aeg-ajalt lihtsal viisil uut meeleolu luua.

Värviga jumet

Millist värvi ja millise mustriga vaip valida, sõltub suuresti ümbritsevast. Siiski, vaip on küllalt suur ja silmatorkav osa kujundusest. Väga erksa vaibaga võib anda jumet kogu ruumile, mis on muidu täiesti silmatorkamatu. Hele vaip võib tuua süngesse või tumedatoonilisse ruumi vajaliku heleduse ja vastupidi – tume vaip võib välja tuua valge värvi heleduse ja kirkuse.
Pisut küll tülikas, aga lõpptulemuse nimel on tark tegu poes meeldinud vaip korraks koju tarida, et seda seal enne ostmist proovida. Kauplusevalguse käes võivad näiteks vaiba toonid teistsugused olla. Tellitavate vaipade puhul tasuks kasvõi värvinäidised korraks koju paluda ja rahulikult neid õiges valguses ja ruumis vaadelda.
Saabuvaks suveks aga kõigile kena muruvaipa päka alla!