Eesti kõige kaunim kodu torkas silma originaalsusega

Aasta Kodu konkursil osales 80 kodu ja aeda igast Eesti maakonnast. «Kui varasematel aastatel võis konkursikodu ukse taga kella andes sattuda Maroko muinasjuttu või idamaisesse oaasi, siis tänavu olid kõik kodud väga eestimaised või põhjamaist romantilist stiili,» ütles Kodukirja peatoimetaja Malle Pajula.

Väga armastatakse puitu, mistõttu oli kodudes varasemast enam näha meeste käsitööd. Eriti oli taaskasutuses vanu uksi, mis jooksid siinidel, olid hoopis köögimööbli materjaliks, raamaturiiuliks või voodipeatsiks. “«Olemasolevat taaskasutati üldse palju – kahvlist sai käepide või linikust lambivari,» möönis Pajula.

Ka oli uue suundumusena tunda lähisugulaste kokkuhoidmist. Uut kodu otsides koliti üksteisel lähemale, käidi abiks remonti tegemas, kujundati koos või koliti õpinguaastateks kokku. Pajula hinnangul muutuvad Eesti kodud aina õdusamaks, kodu tehakse tõesti selline, mis enda maitse ja meele järgi on: «Majanduslanguse aastatel pole kadunud soov oma elamine kaunimaks muuta, lihtsalt kõik lahendused kaalutakse põhjalikumalt läbi.»

Finaali jõudnute seas on igat masti kodusid – glamuurne eramu, suure pere suvilast ümber ehitatud elamine, tüüpkorter, moodne loft. Esimest korda sai oma lemmiku valida ka rahvas. «Hea on tunnistada, et nii rahva kui žürii lemmikud olid üsna kattuvad,» lisas Kodukirja peatoimetaja.

Kodukiri korraldas kodukonkurssi juba 14. korda. «Aasta kodu» peaauhinnaks oli 3200 eurot, väiksemad auhinnad 1000 kuni 500 euroni jagati ka erikategooriate võitjaile. Aasta kauneima aia preemiaks on huvireis Inglismaale.

Ajakirja Kodukiri korraldatud konkursil «Aasta kodu 2010» torkas kõige kaunimaks koduks valitud Katti ja Alo Lindebergi Hageris asuv elamine silma oma originaalsusega ning sellega, et kodu polnud traditsiooniliselt eestlaslik.

Žürii esinaine ja sisearhitekt Kaisa Raidmets möönis, et võidukodu oli lahendatud väga terviklikult. Kogu sisekujundus oli tehtud ühes võtmes. «Tundub, et mingite raskuste ees ei oldud kõhklema löödud,» ütles Raidmets.

Sisearhitekti sõnul iseloomustas seda kodu ühest küljes südamelähedane stiil ja materjalikasutus, ent samas oli sinna kõrvale pandud suured kiviseinad ja kivipõrandad. «Ta võib-olla ei olnud nii traditsiooniliselt eestlaslik,» selgitas Raidmets ning lisas, et kodu torkas silma just seetõttu, et materjalide kasutus ja sisustusstiil oli võrreldes teiste kodudega erinev.

«Seal oli natuke kõike – mingis mõttes natuke mõisalik või traditsiooniline, aga teisest küljest oli jällegi palju idamaade elemente sisse toodud. Hästi põnev oli kõik see tulemus kokku,» möönis žürii esinaine.

«Kõik sellised väiksed detailid olid ilmselt kohe algusest peale väga läbi mõeldud ja kuna nad selle maja ka planeerisid algusest peale, siis mulle tundub, et paljudest nendest detailidest hakkas ka maja planeerimine,» lisas ta.

Kodu sisustaja ja perenaine Katti Lindeberg selgitas, et nad on teinud oma kodus kõik ise alustades maja projekteerimisest lõpetades pisidetailide valimisega.

«Eks mõtted tekivad protsessi käigus. Kuna me ehitasime seda päris mitu aastat, siis üks materjal tingib teise ja ühest ideest sünnib teine ja niiviisi lõpuks kujunebki kõik tervikuks,» rääkis ta. 200 ruutmeetrise kahekorruselise maja ehitamise peale kulus Lindebergide perel kaks ja pool aastat.

«Meie lähtusime kõigepealt sellest, et meil on hästi kaunis ümbrus. Kuna meie maja asub metsa sees, siis sai projekteeritud suured aknad, et ka loodus sisse paistaks. Kasutasime palju naturaalseid materjale ning kombineerisime uut ja vana. Natuke lisasime põnevust selliste idamaiste elementidega,» selgitas Lindeberg.

Paljud materjalid ja sisustuselemendid on naise sõnul ka korda tehtud vanad: «Meil on hästi palju materjale, mis on saanud meie kodus uue elu. Me oleme kasutanud vana kivi ja puitu ja uksi. Me ostsime vanad uksed ja võtsime neilt valge paksu värvikihi maha. Siis näiteks trepi käsipuu on selline vana enam-vähem vihma käes kuuri juures roostetades vedelenud.»

Selliste vanade sobilike asjade leidmine pole Lindebergi sõnul sugugi lihtne, tuleb aga silmad lahti ringi käia ja vaadata, kus midagi ära visatakse või kust midagi välja tõstetakse. Ta lisas, et kodu peegeldab neid inimesi, kes seal sees elavad: «Midagi jääb silma ja siis sellest hakkab asi hargnema. Leiad mõne põneva materjali või interjööriosa ja siis hakkad selle ümber vaatama, et mis edasi sobitada ja nii ta tekibki.»

Ilusaima kodu perenaine soovitas kauni kodu rajamisel olla julgelt isikupärane – teha oma kodu omanäoline ja selline, et endal oleks hea ja mõnus seal olla. «Igasugused reeglid on küll järgimiseks, aga ei tasu liialt reegleid ette seada. Võib vabalt kasutada ka materjalide kooslusi ja kombinatsioone, mida pole varem nähtud või tehtud. Iga kodu peab olema oma inimeste nägu, siis on seal kõigil mõnus olla. Ei tasu nii palju mingites stampides kinni olla,» möönis ta.

Katti Lindebergi sõnul on odavam ja vähem aeganõudev osta poest uus asi, ent samas on vana asi alati üllatuslikum: «Kui sa hakkad teda restaureerima, siis sa iial ei tea, mis sealt kihtide alt täpselt välja tuleb. See vaev tasub ära, ma arvan.»

Veel ei soovitanud naine kodu loomisega kiirustada: «Kuidas kellelegi sobib, aga tasuks võtta aega ja rahulikult läbi mõelda. Ja kui ei ole päris kindel, et see on hea lahendus või idee või võimalus või materjal, siis võtta korraks aeg maha, tegeleda vahepeal teiste asjadega ja siis tulla uuesti selle asja juurde tagasi. Tihtipeale on muidugi ka nii, et need esimesed ideed on väga head, aga enda rahustuseks ja kinnituseks mõtled ikka veel teised variandid ka läbi.»

Kokkuvõtte Aasta Kodu 2010 tulemustest leab SIIT

Allikas:aedjakodu.tarbija24.ee