Igaühel oma grill

Grillimine on teatavasti ameeriklaste lemmiktegevus olnud juba aastakümneid. Tõenäoliselt on eestlased neile kohe-kohe järele jõudmas, sest niipea, kui väljas kraadiklaas õrnalt plussi näitab, on esimesed grillmeistrid õues juba ametis.

Kes aga alles plaanib grillimisega alustada, võib päris nõutuks jääda. Millist grilli valida, kuhu see panna, kuidas puhastada? Head nõu jagab Eesti üks tuntumaid grillikoolitajaid Enn Tobreluts


Milline grill sobib sulle?
Õige valiku tegemiseks peaksite kõigepealt panema paika oma nõudmised ja vajadused. Otsustage, kas tulevane aparaat hakkab teenima ainult oma peret või kavatsete hakata külalisi võõrustama. Kui grillresti läbimõõt on vähemalt 50 cm, ei peaks te jänni jääma ka suurema seltskonna puhul. Määrav on seegi, kas kavatsete aparaati kasutada vaid koduaias või soovite seda transportida näiteks suvilasse või piknikupaigale.
Põletusaine valikul arvestage, et gaasigrillid on kiiremad ja mugavamad, seega igapäevaseks kasutamiseks paremad. Samas naturaalsema ja maitsvama tulemuse saab siiski puusöegrillil hõõguvate süte kohal

Abiks valikul
•Väljasõidule või matkale sobivad eriti hästi ühekordse kasutusega grillkarbid, aga ka kokkupandavad grillid, mida leidub nii söe- kui ka gaasiküttega.
•Koduaeda sobib lahtine või kuppelgrill. Kui küpsetate peamiselt liha, valige kindlasti viimane. See võimaldab ka barbecue’ga sarnaneva tehnika kasutamist.
•Kui valite lahtise grilli, peaks sellel kindlasti olema reguleeritava kõrgusega grillrest, et saaks küpsetada eri küpsemisajaga toiduaineid.
•Väga vajalik lisa lahtise grilli puhul on tuulekaitse. See hoiab ära kuuma tuha laialilendamise ning tagab ka tuulise ilmaga kuumuse tõusmise otse üles, küpseva toiduaine suunas.
•Sangad ja rattad on iga grilli puhul head lisandid. Need võimaldavad aparaati ümber paigutada ka siis, kui söed on juba küpsetusvalmis.
•Maas asetseva aparaadi puhul jälgige, et see oleks piisavalt kõrgete jalgadega. Pidev küürutamine muudab alguses nii toreda tegevuse õige pea kurnavaks.
•Kuppelgrilli kaas kiirendab pikemat küpsetusaega vajavate toiduainete valmimist ning vähendab süte kulu. Vajadusel võib ta toimida ka tuulekaitsena.
•Grillida on võimalik ka kaminas hõõguvate süte kohal.

Elektrigrill
Elektrigrille on mitme suurusega, nii jalgadel kui ka lauapealseid ning neid on kerge käsitseda. Sobivad kiireks grillimiseks nii ruumis kui ka vabas õhus ning seda aasta ringi. Röstimisrestiga elektrigrillil püüab tilkuva rasva kinni veevann. Kontaktplaadiga elektrigrillil valmib liha analoogselt grillpannil praadimisega.

Gaasigrill
Gaasigrilli populaarsus kasvab pidevalt. Restid lähevad silmapilkselt kuumaks, kuumust saab nuppude abil lihtsalt reguleerida ja grillimisega võib alustada kohe. Enamasti on gaasigrillid varustatud kaanega, seega saab nendega ka praadida, küpsetada ja aurutada. On gaasigrille, mille külge on ehitatud keetmiskoht (pliit) ja tööpind, kus saab valmistada lisandeid ja kastmeid. Osal gaasigrillidel on lisaks grillrestile ka malmplaat.
Laavakividega (kuumusjaotajatega) gaasigrillil kivid hõõguvad ja intensiivset leeki ei teki. Kivi tõmbab kuumuse endasse ja jaotab selle ühtlaselt. Laavakive võiks kord aastas vahetada või siis aeg-ajalt läbi keeta (u iga kümnenda grillimise järel), sest grillimise ajal tilgub rasv kividele ja kivid kipuvad põlema. Samas on nii kergem ahju puhastada, sest rasv jääb kivide külge ega määri ahju.
Siiski saavad aasta-aastalt populaarsemaks malmrestiga gaasigrillid, mis toimivad oluliselt mugavamalt.
Kasuks tuleb, kui gaasigrillil on vähemalt kaks põletit või siis üks suurem ringpõleti. Ühe põletiga gaasigrill ei anna üldjuhul piisavalt kuumust, st grillimisaeg on pikem ja liha jääb kuivem – ei saa nii kiiret ja edukat pruunistamist teha. Mida rohkem põleteid, seda võimsam gaasigrill. Samas mängib siin rolli ka grillipinna suurus – väiksele portfellgrillile piisab ka ühest põletist.
Põletite peal asuvad soojusjagajad, et leek toitu ei kõrvetaks. Malmist restiga grillil on soojusjagajaks malmrest ise (st rest on põletite kohal täidetud vahedega). Hea grill on roostevabast terasest või malmist restiga, sest need juhivad kuumust ühtlaselt ja tekitavad ilusa grillresti mustri. Plekist grillrest on ebastabiilsem ja vähem vastupidav.
Oluline on, et grillil oleks soojendusrest. Kui soojendusresti ei ole grilli standardvarustuses, saab selle ka eraldi juurde osta – kas või mõne teise grillitootja oma, mis oma mõõtudelt sobib (võib olla ka söegrillile mõeldud soojendusrest).
Gaasigrillide puhul on miinuseks puusuitsu lõhna puudumine, plussiks aga mugavus, kiirus ja puhtus. On ka eriti kallid spetsiaalse suitsukastiga gaasigrillid, kuhu pannakse märga, ilma kooreta lepapuulaastu, ürte, vett, veini jms – nii saab gaasigrilliga grillides suitsumekiga grill-liha!
Suitsumeki saab ka tavalise gaasigrilliga, kui asetada grillresti peale vee, veini või õluga immutatud suuremad, ilma kooreta laastud, mis kuumenedes lisasuitsu tekitavad. Restile saab asetada ka nt alumiiniumist vanni või spetsiaalse karbi, kuhu panna ürte, laaste ja vett, veini, õlut jms.

Puusöegrillid
Puusöegrillide puhul on tegemist armastatuima, kuid rohkem aega nõudva grillimismeetodiga. Selge on see, et üks korralik grillifänn ostab endale koju ikkagi söegrilli või koguni BBQ grillahju. Plussideks on süte kohal grillitud toidu asendamatu aroom ja maitse (puusuitsu- ja lõkkehõng).
Tähtis on, et grillrest oleks reguleeritava kõrgusega (keskmine kuumus on umbes 10 cm kõrgusel sütest) – see võimaldab grillida õrnemat liha madalamal ja sitkemat kõrgemal kuumusel. Samuti saab nii edukamalt liha “ehmatada” ja järelküpsetada. Ka puusöegrillide valik on lai:

Grillkarbid
Ühekordselt kasutatavad väikesed grillkarbid on mugavad piknikuks. Karp koosneb paksust, grillrestiga kaetud fooliumvannist, kuhu pannakse söed.

Kohvergrillid
Kokkupandavat kohvergrilli on samuti mugav piknikule kaasa võtta, vajab üldjuhul vähem puhastamist ega määri (autot). Kindlasti peab kasutamise järel laskma kohvril korralikult maha jahtuda

Loe edasi juunikuu Kodukirjast

Tekst: Ille Grün-Ots
Fotod: Tootjad