Hästiplaneeritud vannituba

Kes meist ei unistaks õhurikkast ja valgusküllasest vannitoast, kus värskena uut päeva alustada või pärast väsitavat tööpäeva soojas vannis lõõgastuda?

Vannituba on privaatne ruum, võimalus olla üksi. Aga kui vähegi annab, võib sellest kujundada ka väiksemõõdulise koduse spaa.

Planeering

Vannitoa nagu iga teisegi ruumi kujundamine on loominguline, kuid töömahukas. Terviklik ruum eeldab põhjalikku eeltööd. Vannitoas on eriti tähtis, et kõik toimiks laitmatult, et kõik oleks planeeritud just seda ruumi arvestades õigesse kohta ja miski ei tekitaks asjatut stressi. Eriti oluline on see siis, kui korteris või majas on üksainus pesemisruum, kuhu kiiretel argihommikutel võib korraga sattuda mitu pereliiget.
Millest alustada? Vaata, mida salongides-ehituskauplustes pakutakse. Kogu ideid, aruta läbi, mida pereliikmed vannitoalt ootavad. Ja muidugi pead arvestama sellega, milline on ehituse eelarve.
Olemasolevat vannituba uuendades on kindlasti mõistlik ruum esmalt üle mõõta, visandada põhiplaan ja seinavaated, kuhu saab hakata sätitama esemeid, planeerima panipaiku jne. Põhiplaanil peaks arvestama, et iga ese vajab enda ümber ka ruumi, et teda oleks mugav kasutada.
Enne ehitustöö algust peaks projekt juba lõpuni paigas olema. Ehituse käigus tekkivate uute ideede jaoks võib pärast seinte kinniehitamist olla juba lootusetult hilja. Lisaks on asju, mille ümberpaigutamine võib osutada ilmvõimatuks. Näiteks enamasti on võimatu muuta tualetipoti asukohta. Kõige targem oleks enne plaanide “lukkupanekut” konsulteerida spetsialistiga.

Valgus

Mitte igas vannitoas pole luksuslikku võimalust aeg-ajalt akent avada, lasta värskel õhul ruumi jahutada ja päikesel seda kuivatada. Sellegipoolest on hea üldvalgustus vannitoas väga tähtis.
Vannitoa valgustuse planeerimisel soovitaks arvestada põhimõttega: üldvalgus – kohtvalgus – aktsentvalgus. Dünaamiline valgus kaunistab ruumi. Hea on, kui on võimalik muuta ruumi meeleolu ja mängida üldmuljega. Palju kasutatakse sel eesmärgil madalapingelisi halogeenvalgusteid. Meeles peab pidama, et ripplakke süvistatavad halogeenvalgustid vajavad lae taga vähemalt 10 cm õhutusruumi, paljud mudelid enamgi.

Aktsentvalgustus on omal kohal, kui soovitakse mingit detaili või ruumi eripära rõhutada. Aktsentvalgustus aitab muuta ruumi meeleolu, lisada teatraalsust, rõhutada näiteks ruumi kõrgust. Väljavalgustamist võib väärida kas või seina kattev faktuurne krohv, mille pealispind hakkab valguse mõjul mängima. Viimase puhul võiks valgusallikad süvistada näiteks põrandasse. Siinkohal tähelepanu: eelistage led- valgusteid ja ärge süvistage põrandasse halogeenvalgusteid, mis lähevad tulikuumaks!
Kohtvalgustid. Kohtvalgustid on enamasti peegli lahutamatud kaaslased. Olenevalt ruumi üldvalgustuse tugevusest, tagab kohtvalgusti korraliku valguse peegli ees näiteks meikimisel.

Kõik vannituppa planeeritavad valgustid peavad olema niiskuskindlad, veel enam – valgustid, mis satuvad päris vee lähedusse, peavad olema absoluutselt veekindlad ja kõrgeima kaitseklassiga. Eelistage madalpingel töötavaid valgusteid! Mingil juhul ei tohiks vanni ja duši lähedusse planeerida ühtegi elektritarvikut, millest on võimalik kinni haarata.
Ka vannitoa pistikud peavad olema niiskuskindlad ja kattega. Vesi ja elekter kokku ei sobi!
Elektritarvikute planeerimisel on niiske ruum jagatud mõtteliselt tsoonideks, millele vastavalt tuleb valida ka kaitseklass. Näiteks valgusti kaitseklassiga IP44 on juba niiskuskindel. Täpsed valgustite, lülitite ja pistikute asukohad ja tüübid tuleks ilmtingimata läbi arutada spetsialistiga. Kõik niisketes ruumides olevad elektritarvikud peavad olema rikkevoolukaitsme all ning elektritööd tuleks usaldada ainult spetsialistile. Valgusteid valides jälgige, et ostukorvi saaks õige kaitseklassiga valgustid, selleks pidage nõu konsultandiga.

Seinad ja põrandad

Ka seinakattematerjale valides võiks vannitoa mõttes tsoonideks jaotada, et selgitada välja, milliseid neist on vaja rohkem ja milliseid vähem vee eest kaitsta. Alad, mis pidevalt veega kokku puutuvad, peavad olema veekindlad ja vastupidavad. Siia sobivad kõikvõimalikud looduskivid ja kiviplaadid, kaunilt mõjub betoonpinda meenutav mineraalne dekoratiivkrohv, mis on samuti veekindel ja hästi vastupidav.
Ülejäänud seinte osas, mis otsese veega kokku ei puutu, on valik lai. Võite seinad lihtsalt üle värvida, katta niiskuskindla efektvärvi või dekoratiivkrohviga, lasta maalida seinamaalingud või miks mitte katta need soovi korral kas või loomanahamustrilise linoleumiga.

Põrandad. Enamasti valitakse vannituppa kas keraamilisest, täismassplaadist või looduskivist põrandad. Järjest enam kasutatakse ka puitpõrandaid või puitreste kombineerituna mõne muu materjaliga, näiteks lihvitud betooniga.
Puitpõrand on mõistlik vaid juhul, kui dušitrapp ei ole otse põrandas või kui dušialune pind on näiteks looduskivist ja puitpõrand on veest korralikult eraldatud. Nii puitpõrandate kui ka põrandarestide puhul tuleks eelistada niiskust taluvaid, eksootilisi, õlised puiduliike, näiteks tiikpuud.
Kui planeeritakse PVC või laudpõrandat, peab aluspõrand olema eeskujulikult teostatud ja pealispind peegelsile.
Plaadivalikul tuleb silmas pidada, et plaat ei oleks libe, eriti veega kokku puutudes. Koju sobiva plaadi karedusaste on R-9. Seda, kuidas valitud plaat märjaks saades käitub, on lihtne kindlaks teha seda hetkeks vette kastes.
Kivipõrand on külm. Selle alla tuleks kindlasti paigaldada põrandaküte. Kui vannitoas on dušš, mille trapp asub otse põrandas, peaks suurt tähelepanu pöörama ka põrandakaldele.

Sanitaartehnika

Sanitaartehnika maailm on võimalustest kirju. Lisaks eri mõõtudele ja tehnilistele nõuetele tuleks silmas pidada ka materjalide iseärasusi. Kui näiteks valite puidust kraanikausi või vanni kasuks, saate tootega kaasa ka kohustuse see päevas vähemalt kord vett täis lasta, vastasel juhul tekivad puidupinda praod. Klaasist kraanikausi pinda on tülikas hooldada ja säravpuhtana hoida. Vannitoavalamu võib lasta teha ka eritellimusel. Näiteks sisustusbetoonist või hoopis looduskivist.
Kraanikausile segistit valides pidage jällegi nõu kas salongi või ehituskaupluse konsultandiga, et konkreetne valamu saaks õige suurusega segisti. Kui tegemist on eraldiseisva segistiga, peab jälgima, et see sobiks ja oleks ka kraanikausist õigele kaugusele paigaldatud. Muidu võib juhtuda, et kraanikausi ümbrus on pidevalt veega üle ujutatud või pritsib jooksev vesi alati teile vastu.

Vannide puhul on esmatähtis, et teie valitud uhket vanni oleks võimalik ka konkreetsesse ruumi transportida. Ehk – kui lai on koridor või uks, kust vann peab läbi mahtuma? Ja veel – kas teie põrand kannatab välja teile meeldiva vanni veelitraaži koormuse? Massaaživanni puhul ei tohi ära unustada, et eri funktsioonide töölehakkamiseks vajab vann kindlasti ka elektritoidet. Konkreetsed tehnilised nõuded on alati kirjas vanni dokumentatsioonis.
Vähem tähtis ei ole vanni materjal. Akrüülvannid peavad hästi sooja ja on kerged, malmvannid peavad hästi sooja, aga on rasked. Plekkvannid on küll kerged ja soodsad, kuid jahtuvad ruttu.
Kui ruum võimaldab planeerida eraldi duši ja vanni, võiks vann olla pigem lõõgastumise koht. Kiireks pesemiseks on dušš palju funktsionaalsem ja ka turvalisem.
Kui planeerite süvistatavat vanni, mis on uputatud kas keraamilise plaatide või näiteks tiikpuiduga kaetud “vutlarisse”, tuleks kindlasti läbi mõelda, kuidas näiteks ummistuse korral äravoolutorule ligi pääseda.
Sanitaartehnika on pidevas kasutuses. Ei ole midagi tüütumat kui tilkuv kraan või läbilaskev dušivoolik. Seetõttu tasuks vältida plastist detaile ja valida võimalusel kaup tuntud tootjatelt, kellel on pikk tootmiskogemus ja keda iseloomustab korralik kvaliteet.
Valik on lai, selgitage välja endale sobivaim. Kas peate vajalikuks termostaadiga dušisegisteid? Või massaažidušši? Milline segisti oleks mõistlik peres, kus on väikesed lapsed? Jne.

Ventilatsioon ja hüdroisolatsioon

Terve sisekliimaga vannitoas on korralik ventilatsioon ja oskuslikult tehtud niiskustõke ja hüdroisolatsioon. Kõik need kolm kokku takistavad tervistkahjustavate hallitusseente tekkimist. Vannituba peab olema eeskujulikult ventileeritud. Olulisi töid ei tohiks usaldada ilma vastava loata ehitajale.

Panipaigad, mööbel, peeglid

On oluline, et kõik oleks täpselt läbi mõeldud, igal esemel oma kindel koht. Pesuruum paistab silmale rohkem korras, kui igal asjal on oma koht ja kõikvõimalik pudipadi on kapiuste taga peidus.
Panipaikade planeerimise otsused tuleks ära teha juba enne seinte kinniehitamist. Tihtipeale võimaldavad ehituse käigus tekkivad totrad situatsioonid leida sobiva asukoha mõnele nišile või süvistatavale riiulipinnale. Näiteks seinasisese paagiga tualetipoti kohale tekkivad pinnad sobivad sageli hästi kappide-riiulite panekuks.
Vannituppa planeeritav mööbel peaks olema niiskuskindel ja hästi puhastatav,
rohkete sahtlite ja panipaikadega.
Suur peegel avardab vannituba ja loob suurema ruumi mulje. Kui ruumis on aken, peaks peegel olema paigutatud akna suhtes risti või sellega samasse seina. Valgus ei tohiks kindlasti langeda peeglile otse ehk peegli ees seisva inimese selja tagant. Peeglipinna taha võib lasta paigaldada ka elektrilise küttekaabli, see aitab vältida peegli auruseks muutumist.

Taimed

Kui ruumi paistab loomulik valgus, on seal omal kohal elustaimed. Akendeta ruumis peaks eelistama tehistaimi.
Põhjalikult läbi mõeldud ruum tekitab imetlust ja mõjub lummavalt. Ruum, kus kõik on harmoonilises tasakaalus, ei mõju kunagi ängistavalt. Tehnilistesse üksikasjadesse süvenedes ärge unustage loomingulist vabadust luua eripärane, just teie kodule iseloomulik vannituba.


Tekst: Janneli Kurvits, sisearhitekt
Allikas: Hansaplant