Hansaplanti nõuanded - Rododendron koduaias. Turbaaia rajamine

Rododendronit ei tasu aias karta. Põhitõdesid tundes on rododendron ja kanarbikulised ühed lihtsamini kasvatatavad taimed. Eriti soovitan rododendroneid inimestele, kelle kodu asub männimetsas. Just seal on kõikide teiste taimede kasvatamine väga raske ja vaevaline. Rododendron kasvab aga sellises aias ilma suurema hoolitsuseta suureks ja võimsaks põõsaks, mille eksootilisi igihaljaid lehti saab nautida terve aasta, rääkimata hingematvast õitsemisajast.

Esimene rododendronite kasvatamise saladus peitubki kasvumulla reaktsioonis. Kui teie aiaservas kasvavad männid ja mändide all kanarbikud, pohlad või mustikad, siis olete õnnega koos ja võite rododendronid ilma pikemalt mõtlemata endale aeda istutada. Kui teie aed asub niiöelda tavalisel aiamullal, tuleb teil enne rododendronite istutamist üht-teist ette võtta.


Turbaaia asukoht

Enamikus koduaedades ei ole haput pinnast ega ka varju pakkuvaid puid. Kui ka maja põhjaküljel ei ole ruumi rododendronitele, siis tasub igihaljaste rododendronite istutamise mõte peast välja visata. Sellises aias on hiljem liiga palju mängimist varjutamisega ja mõnel aastal võib varjutamine ikkagi meelest minna. Küll aga saab päikeselises aias väga edukalt kasvatada heitlehiseid rododendroneid, kännasmustikaid ja kanarbikke, kellele jääb igihaljastele rododendronitele mõeldud kasvukoht sageli liiga varjuliseks.

Kui sobiv kasvukoht on välja valitud, tuleb istutuskoht ette valmistada. Kõige sagedasem viga tavalise aiamullaga aedades on rododendroni istutamine maha. Parimal juhul lisatakse ka väike kotitäis rododendroniturvast ja arvatakse, et nüüd on kõik õigesti tehtud. Tegelikult neutraliseerib istutusaugu ümber olev tavaline muld hapu turba mõne aastaga ja rododendron jääb põdema, halvimal juhul hukkub sootuks.

Kõige parem ja muretum viis rododendronite kasvatamiseks tavalise mullaga koduaedades on istutusala rajamine maa peale. Pinnasele rajatud rododendronite ja teiste hapulembeste taimede aeda nimetatakse turbaaiaks.

Paras kogus haput turvast ühe normaalse rododendroni istutamiseks tavalises aias on 200–300 liitrit. Ka sellise turbakoguse korral ei ole maa sisse istutatud taime puhul veel mured murtud. Ümbritsev pinnas neutraliseerib ajapikku ka sel moel istutatud rododendroni kasvumulla.


Turbaia rajamine

Väikese turbaia rajamine on äärmiselt lihtne:

1. Rodopeenra tarvis valitud maa-ala tuleb katta peenravaibaga.
2. Turbaaia servadesse pannakse kas suured turbapätsid, maakivid või palginotid. Rodopeenra rajamise juurest tuleb eemal hoida paekivid, sest peakivi neutraliseerib turbaaia happesuse.
3. Servad võiksid olla nii kõrged, et turbaaia sisse mahuks 20–25 cm haput substraati. Substraadiks sobib hapu freesturvas, mille hulka on hea segada kõige jämedama fraktsiooniga männikoorepuru. Männikoor annab substraadile õhulisust ja on kõdunemisel rododendronitele väetiseks.
4. Enne rododendronite turbapeenrasse istutamist peab kogu kasvuturvas olema peenras ühtlaselt niiske. Tavaliselt vajab kuiva turba niisutamine kõvasti segamist, kastmist ja kannatust.


Turbaaia hooldamine

Edaspidi on turbaaia hooldamine väga lihtne. Turbaaiana rajatud rodopeenar on aias kõige vähem rohimist vajav aiaosa, sest rabast toodud turbas puuduvad klassikalised umbrohud. Mõne aasta möödudes vajab turbaed pisut uue turba lisamist, sest aja jooksul kõduneb turvas peenras ja vajub kokku.


Turbaia plussid:

● Turbaaeda on oluliselt lihtsam rajada, kui kaevata maasse auku, kuhu mahub 200–300 liitrit haput turvast. Sellist kogust müüakse suurte turbakottidena (näiteks turvas Sfagnum 0-20, Eesti toodang), mille hulka on soovitav segada jämedat männikoorepuru. Näiteks poes muudavad spetsiaalsed rodoturbad on väikestes kottides ja suuremate koguste puhul läheb see kulukaks.
● Maa peale rajatud turbaia muld püsib ka 10–15 aasta pärast hapuna.
● Turbaaias puudub rododendroni juurtele liigniiskuse oht. Suur maasse kaevatud auk, mis on täidetud turbaga, muutub aias märjaks mülkaks, mis viib rododendroni kiirele hukule.
● Maapinnast veidi kõrgemale tõstetud peenar näeb aiakujunduslikult alati välja parem kui maapinnaga tasa olev istutusala.

2 tähtsat rododendroni hooldusnippi

Hooldusnippidest on rododendroni juures olulised nii väetamine kui äraõitsenud õite põõsalt murdmine.

Rododendroni väetamise juures tasub meeles pidada seda, et taim kasvab intensiivselt üksnes pärast õitsemist. 2–3 nädala jooksul saavutab taim kogu aastase pikkuskasvu. Ülejäänud suve jooksul toimub võrsete puitumine ja õiepunga moodustamine. Kuigi poodides pakutav rododendronite väetiste sortiment on päris lai, tasub eelistada granuleeritud kujul olevaid mineraalväetisi. Oma aias väetan alati 1 kord mai alguses. Pärast jaanipäeva tasuks väetamisest hoiduda, sest see võib põhjustada taimede teiskasvu, samuti võivad oksad jääda talveks liiga vesiseks. Väetamine on siiski oluline, sest õitsemisajal kulutab taim väga palju energiat.

Ka õitsenud õisikute murdmine pärast õitsemist on oluline hooldusvõte. Iga taime eesmärgiks on moodustada seemneid. Seemnete moodustamiseks vajab taim aga palju energiat. Kui jätta äraõitsenud õied põõsale, alustab taim seemnete kasvatamisega ja järgmise aasta õiepungi moodustub põõsale oluliselt vähem.


Tekst: Mihkel Saar
Hansaplant puukooli tootmisjuht