Oh Tallinn, armas Tallinn, mul oled kõige kallim!*

„Vana ja uus, minevikuga põimitud tänapäev, üha laienev, edasirühkiv ja ikka ehitav“ – just nii kirjeldatakse Tallinna ühes mitmetest Nõukogude-aegsetest pealinna pildialbumitest. Nendest innustatuna, kuid mitte ainult, alustas Tõnis Saadoja kunstiprojekti, mille näitust külastas Jarmo K.

Leidnud viimaks neljandast läbikammitud poest paki Revali küpsiseid, hüppan nr 3 trammile. Hinges valdab kerge ootusärevus. Umbes selline tunne, nagu läheks kinno vaatama kauaoodatud filmi, või siis külla ammusele sõbrale, kellega pole tükk aega trehvanud.

Rütmiliselt õõtsuv ümarsilmne tramm viib Kalamajja. Paraku pean asfaldil maanduma hulga varem, kui seda tegelikult sooviksin. Siin pole veel see päris õige Kalamaja – romantiline, uniste tänavate ja aiapostidel peesitavate kasside Kalamaja. Põhja puiestee trammipeatuse ümbruskonna miljööle annavad tooni hoopis supermarket, pikad autoderivid ja mõned suuremad kivimajad.

Huvitav küll, arutlen endamisi, millal ometi asendub kortermajadega siinne Rimi ning millal ometi ehitatakse valmis Skoone bastioni ala? Jõuan järeldusele, et kui mitte varsti, siis küllap millalgi hiljem. Enesele üllatuseks märkan esmakordselt ühel majal päris vinget ülakorruste ümberehitust. Peab tõdema, et mõnikord muudab see linn oma ilmet nii ootamatult, et ei jõua muundumist märgatagi, kui juba jälle peab silmad üllatusest pungi ajama.

Pikemalt ajakirjas nr. 5-2008...

Ajakiri Eramu & Korter