Artiklid ja uudised

Energiatõhus palkmaja


Õigesti ehitatud palkmaja on energiatõhus

Valesti ehitatud palkmaja annab kiiresti ehitusvigadest märku – juba mõne aastaga võib hoone mädanema hakata. Lisaks on hooletult ehitatud palkmaja suure energiakuluga, mis tänaste hindade juures on probleem ja lööb valusalt rahakotile. “Kõik algabki ehitaja valikust: alati on kindlam, kui palkmajaehitust pakkuval ettevõttel on ette näidata sertifikaat, mis kinnitab, et kõik tootmisetapid on kontrollitud ja kasutatakse nõuetele vastavaid materjale. Ehitaja peab tundma oma töö iga detaili – teisiti ei ole tänapäeval enam võimalik. Ka pädev ehitusjärelevalve on tellijale suureks toeks” tõdeb käsitöö palkmajade tootmisega tegeleva Vipson Projekt OÜ juht Taavi Tuvike. Lisaks toob ta tunnustatud ehitusettevõtte eelistamise plusspoolena esile ka asjaolu, et sertifitseeritud ehitaja ja pädeva ehitusjärelevalve jälgimise all valminud palkmajadele on lihtsam kasutusluba saada, sest vormistatakse korrektne dokumentatsioon.


Nagu iga ehitusprojekti juures, tuleb ka palkmajaehituse õnnestumiseks eelistada pädevaid joonestajaid ja insenere. See aitab ka kliendil endal korralikult majaplaan läbi mõelda. Korralik projekt vähendab oluliselt ehituskulusid ning aitab vältida hilisemaid vaidlusi ehitaja, naabrite ning teiste osapooltega. “Üldreegel on – mõtle läbi oma soovid ja vajadused seoses majaga. Kaasa projekteerija/arhitekt, kontrolli ja kooskõlasta projektdokumentatsioon, kus kirjas hoone maht, kasutatavad materjalid ning projekti eriosade kirjeldus,” soovitab Taavi Tuvike.

Käsitöö palkmaja soojapidavusel on omad nõuded ja neid ei saa võrrelda teiste majade tüüpidega. Oluline on jälgida, et eriosade ning avatäidete ühenduskohad on soojapidavad ja niiskuskindlad. Käsitöö palkmaja soojapidavus on kinni töö kvaliteedis ja erinevates tehnoloogilistest lahendustest nagu näiteks, kas tappides on tihendeid kasutatud ja millise villaga on teostatud soojustus. Kui ikkagi tahta, et palksein oleks eriliselt soojapidav, saab hoonet hiljem väljastpoolt lisaks soojustada ning katta voodrilauaga. Konkreetse lahenduse osas tasub nõu pidada inseneriga, et töö saaks tehtud vastavalt nõuetele. Igal materjalil on oma eripära ja on oluline, et neid korrektselt kasutatakse.
Kui palkseina või mujale konstruktsiooni satub niiskus, siis peavad kasutatud materjalid võimaldama niiskuse väljakuivamist.

Katuse soojapidavusele tasub erilist rõhku panna, sest sealtkaudu on soojakadu kõige suurem. “On tekkinud kummaline arusaam, et kui ehitatakse kivist maja, pannakse katuse alla villa 30 cm ja palkmajale 20 cm. Tegelikult peaks see vastupidi olema. Palksein pole nii soojapidav ja siis peaks katusele just rohkem soojustust panema. Kui sein on väiksema soojapidavusega, siis seda kompenseeritakse testes paikades. Lisaks tuleks katusel sõlmed teipida, et saada seal maksimaalne soojapidavus. Erilist tähelepanu tuleb pöörata maja katuse ja seina üleminekukohtadele.” märgib Taavi Tuvike. Oluline on pöörata tähelepanu ka kasutatavate materjalide tehnilistele näitajatele. Soojustusvilla kihi kohta kehtib reegel: pigem rohkem kui vähem. Õige kogus leitakse arvutuste teel ja see sõltub projektist, ent liigne kokkuhoid tähendab, et tulevikus tuleb see summa siiski kulutada lisaküttele.
Puitmaja puhul on ka katuse tuulutus väga oluline: kui konstruktsiooni tuleb niiskus, siis peab see saama sealt ka välja hingata. Sageli paigaldatakse vaid 20 mm distantsliist/tuulutuslatt katusekattematerjali alla. Eriti tähelepanelik tuleb olla plekk-katusega.

Kui vanale palkmajale ei lisata välist soojustust, on vana palkseina läbipuhuvate nurkade, palgivahede ja akna ümbruste üle tihendamine vägagi asjakohane. See on tegevus, mida saab kohe teha, et energiat veidigi kokku hoida.
Akende ümbrustes on tüüpilised suured soojalekked, täpse koha tuvastamisel on kasu ka termokaameraga tehtavast uuringust. Palgivahesid sobib soojustada näiteks lambavilla, linavildi või samblaga. Selleks tuleb akna- ja ukseliistud ära võtta ja lisaks ümbrused teipida. Väljastpoolt kasutamiseks pakutakse spetsiaalsed tuuletõkketeipe, sisse sobib spetsiaalne aurutõkketeip – neid saab hankida ehituspoodidest, aga mõistlik on siiski ka kogenud ehitajalt nõu küsida. Hästi toimivad nt Siga tooted või TerveMaja tootevalikus pakutavad tooted. Käsitöö palkmaja kontspetsiooniga iga materjal kokku ei sobi: ei tasu järgi anda esimesele impulsile haarata montaaživahu pudeli järgi, et sellega tuult läbi laskev nurk täita. Palkmajja sobivad hingavad materjalid, spetsiaalsed teibid ja tihendid.
Aknaid ja uksi tellides tuleb kontrollida, milliseid on nende soojapidavusnäitajad. “Palkmaja puhul peab just akende, uste ja katuse soojapidavus suurem olema,” tõdeb Taavi Tuvike. “Talvine külm pole kõige suurem probleem, vaid tuuled. Ning sageli ehitatakse palkmaja just randa, kus on ilus vaade. Kui siis on lisaks läbi avatud kahe korruse klaasist seinad, siis tekib toas tunne, et tuul liigub ruumis. Paraku suured klaasipinnad jahutavad ruumis õhu maha, sellega peab arvestama ja mõtlema siis lisaküttele, kui on ikkagi sooviks suured klaasfassaadid.”

“Kuigi seadusandlus täna ei soosi puuküttega ahju ehitamist, siis valdavalt ehitatakse palkmaja maale, mitte linna, ja maal on nädalaajased elektrikatkestused tavalised. Kui su on siis maja soojusallikaks õhk- või maaküte ja pole ahju või pliiti, siis sa külmud sinna lihtsalt ära,” tutvustab Taavi Tuvike juba teadaolevat tõde. Lisaks on puuküttega küttekeha alternatiivlahendus, kui elektri hind ülemäärastesse kõrgustesse tõuseb. Et tänapäeval näidatakse majal ka energiaklassi, siis soojuspumbaga saab ühe energiaklassi võrra kõrgema näitaja, kui puuküttega. “Aga mis sest kasu on, kui istud nädal aega 24 kraadises külmas,” märgib ta.

Kui rääkida kivi- või palkmaja hinnast ja soojusest siis kiviseinad pole nii soojad kui klassikaline karkass- või villa baasil ehitatud palkmajal. Siis kui kivimajal keeratakse õhksoojuspump 24 kraadi peale, kuna kivi kiirgab külma, siis palkmajal piisab samal ajal 20 kraadist. Sest puidu puhul see ongi tunnetuslik temperatuur. Kuigi kivisein algselt on odavam, jäetakse sageli arvestamata, et sein, see on alles algus – sinna tuleb lisada soojustus, plaadid, krohvimine ja seinte siseviimistlus samuti. Ka palkmajale võib panna tuuletõkkeplaadi ja väikse soojustuse, aga seda ei pea tegema kohe.

Vipson Projekt OÜ on sertifitseeritud käsitöö palkmajade ja palksaunade tootja, kelle hooneid on müüdud nii Põhjamaadesse kui ka Eestisse. Sertifikaat on dokument, mis ühelt poolt võimaldab tootjal toodet ehitusturul müüa ning teisalt on see garantii ostjale, kus tootja kinnitab oma toote vastavust nõuetele. Vastavustunnistuse väljastanud ettevõte garanteerib, et tootmisprotsess on kontrollitud igast aspektist, alates puidu sisseostmisest kuni kasutatavate kinnitusvahenditeni välja. Vipson Projekti meistrid on saanud koolituse Norra palkmajade ehituse spetsialistidelt. Lisaks valmistatakse ka eritellimusel täispuidust mööblit ja ollakse teinud ka puidust sildu (Kõltsu mõisa), metsapaviljone, suitsusaunasid, kiikesid. Toodetakse ka küttepuid ja männikooremultši. Vipson Projekti palkmajad on saanud mitmeid tunnustusi. Aastal 2020 Norra ehitatud palkmaja pälvis parima käsitöö palkmaja tiitli.

Sisestatud: 31.01.2024

Vipson Projekt palkmajad

Tel:
520 8041
Aadress:
Jeedasküla küla, Võru vald, Võrumaa
E-mail:
Kirja saatmine ebaõnnestus. Täitke kõik väljad.

Sind võivad huvitada ka järgnevad artiklid

PALKMAJA EELISED

PALKMAJA EELISED

Puit on meeldiv ja soe materjal, lisaks aitab selle tarvitamine pidurdada kliima soojenemist. Olukorras, kus maakeral rahvastik kasvab, inimkond vajab üha enam toitu ja seega ka rohkem põllumaad, ei saa loota uute metsamaade rajamisele. Selleks, et uus metsapõlvkond saaks tekkida, tuleb vana raiuda ning puitu kasutada. Parim koht puidu kasutamiseks on ehitamine. Ehitistes olev puit tõmmatakse süsinikuringest välja pikaks ajaks, ja kui palkmaja kunagi lammutatakse, on puit kasutatav uue rohelise energia tootmiseks.

vaata kõiki