Näpunäited diivani valimisel

Diivani karkass: Korralikult valmistatud karkass annab diivanile pika eluea. Kui karkass on valmistatud pehmest puidust nagu näiteks mänd, siis on võimalus, et diivani raamistik ei säilita jäikust ja võib muutuda „pehmeks“, st. detailid hakkavad omavahel liikuma. Kui karkass on toodetud vastupidavamast materjalist nagu vineer, kask, pöök, jne., siis võite kindel olla, et diivan kestab.

Kindlasti tasub eemale hoida diivanitest mille karkassis on kasutatud puitlaastplaati, plastikut või materjale, mis kergesti purunevad. Sellised karkassid võivad kergesti hakata lagunema. Samuti tasub jälgida, et diivani jalad on kinnitatud poltide või kruvidega (liimitud jalad tulevad üsna kiiresti küljest ära).

Kuidas testida karkassi: Kui tõstate diivanit käetoe nurgast umbes 10-15 cm kõrgusele ja kui teine käetugi on ka tõusnud, siis on karkass tugev. Kui teine käetugi ei ole tõusnud siis on karkass „pehme“ ja võib puruneda kergemini.
Eestis on paljud mööblitootjad läinud odavuse teed ja hakanud tootma karkasse millest enamus koosneb puitlaastplaadist ja ainult tehnoloogiliselt vajalikes kohtades (kinnitused, jalad) on kasutatud tugevamat materjali, näiteks vineeri. Niimoodi hoitakse kokku küll diivani hinnas, kuid tulemus ei pruugi olla vastupidav ja kvaliteetne, nagu näiteks täispuidust ja vineerist tehtud karkassil.
Alati tasub küsida tootjalt või müüjalt, kuidas ja millisest materjalist on karkass valmistatud. Vahest on mõistlikum osta natukene kallim diivan ja olla kindel, et see ei lagune paari aastaga.

Vedrustus: Eesti tootjad kasutavad enamasti Zik-Zak vedrusid. Zik-Zak vedrud on vastupidavad ja istumisel mugavad. Kuid kui vedru on halvasti või lohakalt paigaldatud, siis võib see ajapikku hakata suruma raamile ja selle tagajärjel võib iste hakata „kriuksuma“ .
Osadel diivanitel on kasutatud ka pocket vedrusid, millest moodustatud iste on eriti pehme ja mugav.
Vedrude asemel saab kasutada ja istevööd (nn. lai kummipael), kuid kindlasti ei ole see vedrust vastupidavam.

Katsuge vedrusid läbi polstri või kui võimalik, siis diivani alt. Vedrude vahekaugus peaks teineteisest olema umbes 8-10 cm ja vedru peab olema suhteliselt pingul. Ilma vedrudeta diivanid on ebamugavad ja istumisel kõvad.
Testige diivanit, istudes diivani nurka või ette äärde, kui kuulete kriuksuvat heli, siis on vedrud halvasti paigaldatud või käivad vastu karkassi.

Diivani iste: Üldjuhul kasutatakse diivanites täitena porolooni. Poroloone on erinevaid marke. Tasub alati müüjalt küsida, mis porolooni kasutatakse! Kui tegu on (HR) tüüpi porolooniga siis võite kindel olla, et diivani istmes on kasutatud normaalset porolooni. Kahjuks Eesti turu paljudel juhtudel seda tüüpi poroloone ei kasutata, kuna (HR) tüüpi poroloon on kallim. Kui diivani istmetel on kasutatud poroloone, mis ei vasta eeldatavatele nõuetele, siis ei ole loota istmele pikka eluiga. Poroloon on alguses küll mugav, kuid vajub (deformeerub) kiiremini ära, kuni lõpuks istute nö augus. Osades diivanites on kasutatud istmete täiteks ka polüester fiiber kiudu, et muuta diivani istmepadi maksimaalselt pehmeks. Selliste diivanite istmepadjad on alguses väga head, pehmed ja mugavad, kuid kaotavad oma vormi ja kohevuse üsna kiiresti.
Parim lahendus nii kvaliteedi kui hinna suhtes oleks kasutada kombineeritud poroloone, kus näiteks HR poroloon ja mõmi muu poroloon on liimitud kihtidena kokku. Saadakse kihiline padi ja samas säilib ka pehmus. Istmepadjad on tavaliselt pealt kaetud veel vatiiniga.

Tekstiilid: Diivanid, mis on mõeldud igapäevaseks kasutamiseks, peaksid olema vastupidavast kangast. Õnneks enamus tänapäeva kangastest on üsnagi vastupidavad ja hästi puhastatavad. Tasub jälgida kanga Martindale’i näitajat ja koostist. Mida suurem martindale number, seda kulumiskindlam peaks kangas olema. Enamus tänapäeval pakutavatest kangastest on sünteetilised või sisaldavad sünteetikat. Kui olete nõus rohkem maksma, siis soovitaks vaadata materjale mis sisaldavad ka puuvilla ja linast. Kui valite kangast, siis peab arvetama sellega, et diivan jääb teile tuppa aastateks ja see värv peab olema teile meelepärane, muidu võib tekkida probleem, kus paari aasta möödudes olete diivanist tüdinenud ja soovite kangast vahetada. Kanga vahetus on aga kulukas ja odavam võib olla osta poest juba uus diivan. Muidugi on alati võimalus osta vahetatava kattega diivan.
Kindlasti jälgige alati juhiseid, kuidas teie valitud kangast hooldada. Vale hoolduse korral võite kanga juba esimese puhastamisega ära rikkuda.
Kui valite diivanile kangaid, siis küsige võimalusel suuremat tükki. Paigutage kangas diivanile ja vaadelge seda päevavalguses ja siis, kui lamp põleb. Sedasi saate kindlasti parema ülevaate kangast.

Diivani Suurus: Valides diivanit tasub suurusele ja mõõtudele pöörata suhteliselt suurt tähelepanu. Tavalise mõõdulindiga mööda põrandat joonestada ei ole ka mõtet. Lihtsam variant on maalriteip. Otsige maalriteip ja joonestage teibiga diivani kontuur põrandale. Sedasi saate vaadata, kas diivan sobib tuppa või mitte. Väga tihti tuleb ette olukordi, kus on ostnud endale suur diivan või nurgadiivani ja kui diivan tuppa tuuakse ja paika pannakse, selgub tõsiasi, et diivan on liiga suur ja võtab kogu vaba pinna.
Isegi kui diivan tuppa mahub siis tasub üle kontrollida, et diivanit oleks võimalik ikka tuppa tuua!




Selleks tuleks eelnevalt kontrollida:
- kas diivan mahub uksest sisse või mitte. Kui laiad on ukseavad.
- kas diivaniga annab keerata ja pöörata kuhu vaja. Kui on kitsad trepid, või muud segavad konstruktsioonid.
- kas diivan tuleks kohale tuua detailidena.
Need faktid tasuks enne selgeks teha.