Kuidas muuta kasutu ruum funktsionaalseks

Aastatega kogunenud raamatuid, millele ei oska sisekujuduslikust aspektist leida kodus süstematiseeritud ja kompaktset lahendust. Kuidas muuta kodus seni kasutult seisnud ala hästi planeeritud puhkenurgaks.

Vaatame siinkohal ühte näidet, kuidas trepihallist sai kujundatud raamatukogu – puhkeruum.

Eramu teise korrusel asetsev hall leidis siiani kasutust kui lihtsalt pikk ja avar eesruum magamistubadesse. Samas ei jätkunud enam kohta raamatutele, õigemini küll ruumi nende süstematiseeritud paigutamiseks. See on vist enamuses kodudes üsna levinud olukord.

Lisaks oli soov tekitada nn.kino vaatamise ja puhkeruum.
Hall paiknes alumise elutoa kohal, moodustades nagu rõdu ca poole toa laiusest, millele viis trepp eluruumist. Seega visuaalset avarust ja ruumi pakkus juurde ka olemasolev õhuruum. Põrandapinna laius oli vaid ca 2,5m ja selle lõpetas metallpiire. Samas ruumi pikkust oli piisavalt – see kulges kogu alumise eluruumi ulatuses.


Esimesena otustati vahetada metallpiirde karastatud, puhta klaasipinna vastu. Klaasipinna läbipaistvus ei lõpetanud põrandapinda - see lasi ruumil visuaalselt edasi kulgeda.
Vastukaaluks toetasime tekkinud õhulisust vastasseina projekteeritud ja eritellimustööna valmistatud riiuliseinaga, mis kattis kogu seinapinna selle kõrguses ja pikkuses.
Riiulite kõrgused on reguleeritavad, et oleks võimalik nii suuremaid kui väiksemaid raamatuid sinna paigutada. Kapp-seina alumine osa on lahendatud sahtlitega ja ustega, et paigutada silma eest ära ka väga erinevaid ja eksponeerimist mitte vajavaid esemeid. Samuti on suure TV-ekraani ümbruses kasutatud uksi, et kogu tähelepanu koondada TV-s vaadatavale, mitte selle ümbruse kirevatele raamatutele.


Magamistoa ukse, mis asus selle riiuliseina keskel, telliti akustilise vahetäidisega, et tagada magamistoas vaikust ja uksepinna viimistluseks valisime tammespooni, et see moodustaks komplekti riiuliseinaga.

Kapp-seina ülaossa, karniisi taha, paigaldati luminofoorvalgustid, mis valgustavad kõige kõrgemale tasapinnale paigutatud reisimeeneid jm. eksponeerimist vajavat.


Et tagada rahulikku üldmuljet ja mittevajalikule tähelepanu mitte tõmmata, siis kujundati kõik kapiuksed ja sahtlid sellisena, et avamiseks mingeid käepidemeid, nuppe vaja ei ole.

Diivani valikul lähtuti mugavusest, aga ei unustatud mõõtmeid - sügavus pidi võimaldama ka edaspidi halli kasutamist liikumisruumina. Uued valgustid sai valitud pidades silmas alumise eluruumi kujundust, et moodustuks tervik nii alt toast üles vaadates, kui ka vastupidi –ülevalt alla eluruumi vaadates.

Selle töö tulemusena tekkis tarbetuna seisvasse halli tervikliku lahendusega mitmeti kasutatav puhkeruum, mis pakub uusi võimalusi ka juba aastaid elatud kodus.

Koostaja ja autor: Liina Ainomäe, sisearhitekt
Fotod: Liina Ainomäe erakogu