Kutsari-Härjapea – mõnus maakodu

Eesti Vabaõhumuuseumi ekspositsioonis domineerivate, võimsate rookatuste alla maadligi surutud palktarede keskel mõjub Kutsari-Härjapea rõõmsalt kollane elamu kui värske tuulepuhang, kuulutus uue mõtteviisi ja elulaadi jõudmisest Eesti külasse. Seda, miks just sellisest talutüübist on saanud eestlaste kodu arhetüüp, seletab muuseumi teadussekretär Maret Tamjärv.

Rehetarest taluhäärberisse

19. sajand oli suurte majanduslike ja sotsiaalsete murrangute aeg. Juba talupoegade pärisorjusest vabastamine oli suur samm, kuid tõeline pööre leidis aset sajandi teisel poolel seoses talude päriseksostmisega. Aastasadu muutumatuna püsinud talupojaühiskond hakkas kiiresti uueaegset ilmet võtma. Tekkinud iseteadev peremees püüdis ka oma eluaset, sajandeid püsinud suitsust rehetare, ajakohasemaks muuta. Just sellel ajal ehitatakse rehemajadesse pliidid, soemüürid ja korstnad, avardatakse kambreid, õlgkatuseid asendavad laast- ja sindelkatused jms. Hoopis tähelepanuväärsem on aga uute ja moodsate, rehest lahku ehitatud majade ilmumine meie külapilti. Nende ehitamine algas 1850.–1860. aastail kõigepealt Mulgimaa jõukamates ostutaludes, kus neid nimetati mõisa härrastemajade eeskujul häärberiteks. Oma lihtsa kastitaolise kehandi ja enamasti poolkelpkatusega olid vanemad taluhäärberid lähedased barokkmajale ning sarnanesid omaaegsete mõisahoonete, pastoraatide ja vallamajadega. 20. sajandil levis maal alevike ja linnaagulite eeskujusid järgiv viilkatuse, katuseärkli ja verandaga hoonetüüp, mis on inspireeritud klassitsismist. Paljud Eestimaa pered elavad praegugi sellistes majades, millest on saanud isegi omamoodi maakodu sümbol.

Härjapea talu

Härjapea talu 1909. a ehitatud elumaja on ilmekas näide külasse jõudnud uuemast elulaadist, milles on põimunud vanad talupoeglikud arusaamad ja rehemajas elamise kogemus, linlik mood ning uued kodukujunduse põhimõtted. 1920. aastatel toimunud hoogsa taluhoonete ajakohastamise käigus sai Härjapea algselt lihtne ristkülikukujuline hoone endale veranda, ärklikorruse ja dekoratiivse laudvooderduse. Olgugi, et tollal propageeriti laialt nn rootsi punast värvi, on Eestis siiani armastatud majavärviks ookerkollane. Kollase voodri, punase kivikatuse ja roheliste piirdelaudadega Härjapea elamu on jätnud värvika jälje kaasaegsete mälestustesse.


Eramu & Korter
Tekst: Maret Tamjärv
Fotod: Kalle Veesaar
Arhiivifotod: EVM