OODATES PÄIKESEJÄNKUT

Me teame ju kõike oma kodust – sellest mis meil on ja sellest mis võiks olla. Aga kas meil ikka on täielik ettekujutus sellest, milline võiks olla õdus ja samas kaasaegne, sumbuurne ja samas ekstravagantne valgus meie kodus?
Kas me oleme mõelnud sellele, et mitte ainult seinte ja mööbli värvid ning tekstiilide ja põrandate mustrid pole need meie kodutunde ja meeleolu loojad?
Või – mis veel hullem – ega me ei mõtle ju ometi, et helendav seinatäitev maal (olgu ta siis plasma või LCD) koos kõrvu paitava subwooferiga ongi meie koduse õnne ja harmoonia kvintessents?

Ei maksa muretseda.
Ilma valguseta puudub kõigel sellel keskkonda loov väärtus. Ja kuna kevadpäikeseni on veel pisut aega, vaatame, mis me oma tsitadellis ise ära saame teha. Niisiis – koduvalgusest.

Kaasaegset koduvalgust iseloomustavad märksõnad on
•arhitektuurne ja sisekujunduslik terviklikkus
•integreeritavus
•paindlikkus

Kui me juba maja kavandades püüame maksimaalselt arvestada päevavalguse poolt pakutavate võimalustega ruume proportsioneerides ja orienteerides ning aknaid dimensioneerides, siis miks me pahatihti hakkame tehisvalgust kavandama alles siis, kui aeg sisse kolida? Miks on integreeritud köögitehnika ja isegi sisseehitatud kõlaritega kodukino enesestmõistetav, valgustus orgaanilise ruumi osana aga mitte?
Ometi veedame me enamuse oma kodusest ajast just tehisvalguse sees – võtkem seda siis eelisena , mitte puudusena. Pakub ju tehisvalgus võrratult enam erinevaid võimalusi funktsionaalsete ja esteetiliste ülesannete lahendamiseks koduruumi kujundamisel. Ei maksa peljata kulutusi valgustusele – see tasutakse meile küllaga erinevate ruumide, värvide, valguste, varjude, meeleolude saamisega ainult lüliteid vajutades (või ka keerates). Valgusega on kergem eksperimenteerida, luua erinevaid keskkondi kas pereliikmete elustiili või ka üksnes hetkemeeleolu muutusi järgides.

Kõige kurvem on kui kogu kodu on monotoonne valguse vann, lame ja varjudeta. Inimene on olnud läbi evolutsiooni orienteeritud valgusele ja teda saatvale varjule, misläbi tekkiv ruumiline taju on siiani turvalisuse pandiks meie alateadvuses.
Värviline valgus ja erinevad värvustemperatuurid, pitoresksed või dramaatilised valguslaigud ja varjud, dünaamiline esik ja staatiline magamistuba (soovi korral ka vastupidi – aga palun!), praktiline köök ja ekstravagantne vannituba – valguse poolt pakutav mitmekesisus seob stiililiselt erinevaid ruume ja samas avardab meie kodu visuaalselt. Kitsad seinad viiakse laiali, madalad laed tõstetakse üles, kõledad ruumid muudetakse soojaks.

Õige valgustus aitab teenida ühe ja sama ruumi piires perekonna koosolemist ja eraldatust, suhtekorraldust külalistega ja kasvõi kodukontori tööd. Elutoa tsoneerimine ja erinevate funktsioonide sobitamine on võimalik vaid paindliku valguslahenduse korral – mitmed erinevate valgustehniliste omadustega valgustid erinevate grupeerimis- ja reguleerimisvõimalustega.

Koduvalgustuses on võimalik kasutada pea kõiki innovatiivseid rakendusi, mis valgustehnika vallas viimastel kümnenditel on kasutusele võetud. Samas pole kusagil ette kirjutatud kus võib olla kompakt- ja kus halogeenlamp; fiiberoptika ei pea olema ainult saunalaes või vannitoapõrandas. Ei väsi kordamast – LED-id e. valgusdioodid on tänaseks ju nii ilusad, intensiivsed ja soodsad, et patt oleks neid igas võimalikus
(ja ehk ka mõnes võimatus kohas, intriigi mõttes) kasutamata jätta.
Seina süvisvalgustit võib kasutada ka mujal kui trepil ja hallis; põranda süvisvalgusti ei kuulu üksnes terrassile või aeda – kuid – see kõik peab olema ette nähtud enne ehitustööde algust, käsikäes nii arhitektuurse kui sisekujundusprojektiga.
Muidugi ei maksa hüljata klassikalisi lahendusi, mis uue sisu ja vormiga teenivad meid kindlasti ka edaspidi. Näiteks võib suur ja kõrge ruum juba kompositsiooniliselt nõuda laevalgustit, aga see ei pea olema ju kohe hiina latern või kristall-lühter; nn.seinapesija võib üksiku maali asemel panna särama terve erivärvilise otsaseina;
karniisivalgusti võib paikneda ka riidekapi peal või sohva all. Samas – eks mood ja trendid teevad oma trikke ja keerdkäike. Ei ole tänasel päeval midagi coolimat väikese kiiksuga kristall-lühtrist!
Kindlasti aga ei peaks tehisvalgus imiteerima päevavalgust karikatuursete kardinapuutaguste luminofoortorude (või muu säärasega), mis puhtpraktiliselt võib end õigustada üksnes hotellitoas. Eesti inimese jaoks on päev ikka päev ja öö on öö.
Ei maksa unustada ka seda, et nii nagu maja jätkub trepi ja terrassi kaudu aias, on ka valgus seatud kodureviiri tähistama ning miks ei võiks maja kui arhitektuuriteos olla ka nii seest kui väljast toimiv valgusskulptuur (ignoreerides kohustuslikku advendiküünalde ahelikku)?

Meie funktsionaalse ja kujundusliku eesmärgi saavutamine on võimalik üksnes asjakohaseid valgustustehnilisi soovitusi ja nõudeid arvesse võttes nagu:
vertikaalne, horisontaalne (erinevatel kõrgustel) ja sümmeetriline valgustustihedus (näiteks võib soovituslik valgustihedus erineda ühe korteri piires kuni 15 korda (50 – 700 lx) ja ainuüksi elutoas võib olla 4-5 erinevat tsooni) , valgusvihkude suunad (eriti olulised näiteks tööpindadel, trepiastmetel), valgusviljakused, kontrastsustegurid, ruumi värvilahenduse heledus-tumedus, seina heledus (näiteks telerit ümbritseval seinal soovitavalt 20 cd/m2 ehk 1/10 teleri keskmisest heledusest), valgusti kõrgus ja kaugus valgustatavast objektist, värviedastusindeks, värvustemperatuur, ealiste iseärasuste arvestamine jne. jne.
Enamus loetletust peaks olema paigas projekteerimis- või hiljemalt ehitusjärgus; paralleelselt siseviimistlustöödega on võimatu rahuldavat tulemust saavutada.
Arvestama peab ka nende valgustuse abifunktsioonidega, millele me üldjuhul tähelepanu ei pööra - kulgemine ruumist ruumi ilma pideva lülitiklõpsutamiseta, sillaks olemine erinevate valgustihedusega ruumide (või tsoonide) vahel (kuna inimsilm tajub häirivana juba valgustustiheduste kontrasti 1:5) jm.

Asjale laiemalt vaadates tuleks muidugi kasuks lahendada kogu kodu tehnoloogiline pool nn. intelligentse maja põhimõttel – programmeeritava ja kaugjuhitava kütte, kodutehnika ja last, not last – valgustusega.

Keskmine kaasaegne kodu vajab korrektseks funktsionaalseks valgustuseks 20 - 40 valgustit; see hulk võib aga kujunduslike aspektide (ja lihtsalt tujude) lisandudes hõlpsasti kahekordistuda. Aeg tegutseda – suvel juba teised hooled, ja teistmoodi romantika. Praegugi tõuseb päike iga päev, kuigi me seda ei näe. Või hoolimata sellest.


Koduvalgus väärib enamat tähelepanu kui kodukino (oleme ju ka kodukinos kordi vähem aega kui kodus kokku). Seda enam, et kui ekraan enam ei helenda, algab reality show oma ruumilise valguse, varju ja värviga…

Moodsa Valgustuse Uudised 3/2004