Hingake...ärge hingake...

Hingake...ärge hingake...

Saastunud toaõhk on viimasel ajal levima hakanud haigusliku väsimuse sündroomi üheks põhjuseks.
Toaõhu halb kvaliteet mõjutab meie tervist nii kodus kui kontoris. Kuidas ennast selle mõju eest kaitsta?

Ameerika Keskkonnakaitse Agentuuri viimaste uuringute põhjal võib väita, et siseruumide õhus lenduv tolm kujutab endast tunduvalt suuremat ohtu inimese tervisele kui varem oletati. Paljudele inimestele, kes veedavad 90% oma ajast siseruumides tekitab sissehingatava õhu halb kvaliteet rea negatiivseid tagajärgi nagu peavalud, külmetushaigused, allergia. Nendele on lisandunud uus nähtus - niinimetatud haigusliku väsimuse sündroom.

Erinevalt eelpoolmainitud haigustest ei sõltu antud sündroom spetsiifilisest õhu saastatuse astmest ja ei kuulu diagnoositavate haiguste nimekirja vaid esineb sümptomite kogumina, mis ilmnevad inimese sisenemisel ruumi ja võivad seal viibitud aja jooksul progresseeruda. Need sümptomid on väsimus, apaatia, jõuetus, peavalud, punetav nahk ja köha. Ja nende tekkimise peamiseks põhjuseks on ebakvaliteetne , mikroskoopilisi tolmuosakestesi sisaldav toaõhk.

Õnneks tekib suur osa tolmust, mis lendleb pidevalt toaõhus, igapäevase inimtegevuse käigus. Sellest vabanemiseks on vaja kõigest üht - ümber organiseerida rutiinne koristustsükkel. Dr Eduard Monz, spetsialist õhupuhtuse kontrolli ja monitooringu alal väidab, et mida rohkem aega kulutame koristamiseks, seda rohkem tolmu õhku lendub.

Võimalused koristamistööde läbiviimiseks on väga erinevad alates traditsioonilisest harjast lõpetades robot - koristajaga. Aga vaevalt õnnestub läbi ajada ilma põhilise tööhobuseta - tolmuimejata. See on abimees, mida kasutatakse väga laialdaselt - seetõttu on oluline kasutada just sellist tolmuimejat, mis mitte ei halvendaks vaid parandaks siseruumide õhu kvaliteeti.

Kahjuks on sellised aparaadid ilmunud kasutusse alles hiljaaegu ja lause "tolmuimeja, mis parandab õhu kvaliteeti" kõlas veel mõni aeg tagasi nonsensina. Miks? Sest tavalise tolmuimejaga koristamisel lendub tolmuimeja ühest otsast sisse imetav tolm, teisest otsast sama kiiresti välja toaõhku laskudes põrandale alles mõne ööpäeva pärast, kusjuures põhiline tolmupilv, mis koosneb üliväikestest nähtamatutest osakestest jääb "rippuma" põrandast 50-90 cm kõrgusele - tsooni, kus peamiselt mängivad lapsed. Aga just need üliväikesed tolmu osakesed on võimelised tungima sügavale inimorganismi - hingamisteedesse saastates ja tekitades nii allergiat.

Õnneks on nüüd olemas aparaadid, mis lahendavad kogu probleemi väga lihtsalt. KRAUSEN uusima tehnoloogia aparaadid mitte ainult ei ime tolmu õhku saastamata vaid koguni puhastavad õhus lenduvad üliväikesed tolmuosakesed - sealhulgas bakterid, seenepoorid ja mikroorganismide väljaheited. Peale selle optimeerivad need aparaadid toaruumide õhuniiskust, eemaldavad ebameeldivad lõhnad, puhastavad õhu raskemetallidest ja keemilistest lisanditest.


Vähetähtis pole ka fakt, et KRAUSENi aparaadid on varustatud kaasegsete efektiivsete otsikutega kõikvõimalike pindade puhastamiseks. Puhastusspetsialistid kinnitavad, et tolmuimejal peab olema lisaks suurele imemisvõimsusele ka hea otsik. Väiksema võimsusega masin koos heade otsikutega suudab imeda rohkem tolmu kui võimas masin viletsa otsikuga.

Krauseni aparaadid on uudisena varustatud eriti kõrge efektiivsusega otsiku - elektromehaanilise harja-vaibaklopitsaga. See kujutab endast silindrikujulist harja , mis pöörleb iseseisva elektrimootori abil ja tungides vaiba sügavamatesse kihtidesse tõmbab välja ja imeb sinna kogunenud pori ja liivaosakesed, mis on vaipade kiire kulumise peamisteks põhjustajateks.

Tolmu imemine ei ole kõige olulisem. Oluline on et imetud tolm ei pääseks aparaadist toaõhku tagasi. Selleks peab tolmuimejal olema hea filtreerimissüsteem, mis püüab kinni ka kõige väiksemad tolmuosakesed. KRAUSENi aparaadid suudavad õhust eemaldada 99,97% tolmuosakesi läbimõõduga alates 0,1mikromm vastavalt Euroopa standardile EN 1822