Eestlane on kaine kodukujundaja

Konkreetseid näpunäiteid kodukujunduseks – teinekord vastukäivaidki – leiab paljudest ajakirjadest. Mitte kunagi pole neid aga kokku koondatud ja eestlase kodu jaoks kirja pandud.

Sisearhitekt Ivi-Els Schneider on oma raamatus “Eesti kodu” aastakümnete pikkuse tööalase ja isikliku kogemuse kokku võtnud ja pole kade seda jagama. Raamat on väga põhjalik ja lahkab kodu loomist tõesti iga tahu pealt, renoveerimise-ehituse planeerimisest aiakujunduseni välja, interjööri kõigist detailidest rääkimata. Ise elab Schneider renoveeritud talumajas, eemal linnakärast.
“Oma kodu kujundades kujundame Eestimaa nägu,” ütleb sisearhitekt nii oma raamatu sissejuhatuses kui ka kohvikus, kus intervjuuks maha istume. “Eestlased on üldplaanis hästi vintsked ja edasipüüdlikud, oskavad kasinate võimalustega päris edukad olla,” usub Schneider. Sisearhitekt soovitab aga enne oma elamu ehitamist kodumaist arhitektuuri laiemas plaanis ette kujutada ning üldist konteksti analüüsida. “Enne tasub oma kodu läbi mõelda, kiiret pole ju kuhugi,” julgustab sisearhitekt.


Milline on eestlase kodu? “Eestlane kuulub ikka Skandinaaviamaade poole. Slaavi on küll sama lähedal, aga slaavi mõjud pole meil nii tugevad olnud,” kinnitab Ivi-Els, et eestlane on ratsionalist ja kaine mõtleja. Mööblipoodides pakutavat valikut vaadates tundub küll, et palju pakutakse eestlasele mitteomast kaupa. Sisearhitekt tunnistab, et temagi on seda märganud ja sellest palju mõelnud. “Arvestades eestlaste lähiajalugu, siis me pole saanud rahulikult “omas mahlas” areneda. Järjepidevus on katkenud, esivanemate kodudest on kõik ära viidud – see tingib visklemise ühest äärest teise,” usub Schneider.
Vana matkimine
Raamatus jagab sisearhitekt head nõu, kuidas tänapäevases materjalikülluses just endale õige leida. Uute materjalide rohkuses kiputakse arvama, et uus on tingimata ka parem. Tehis- ehk ersatsmaterjalidest, nagu Schneider neid nimetab, soovitab disainer aga loobuda. “Laminaatparketti peaks vältima need, kes endale kodu alaliseks peatuspaigaks ehitavad. Ersatsmaterjal sobib rohkem ajutisse elupaika ja väga odavalt ehitatud majadesse,” ei jäta kujundaja raamatust laenatud lause kahtlust, mida arvab sisearhitekt sünteetikast. Näiteks sünteetilised vaibad, mis küll imeilusad võivad olla, tervisele hästi ei mõju.
Eestlasele meeldib oma kodu ise kujundada, paljudele pole sisearhitekti palkamine ka rahaliselt mõeldav. “Tavainimestele meeldib selline retrospektiivne stiil ehk vana matkimine ikka kõige rohkem. Ka seda stiili saab toredasti teha, aga selles vallas on just kõige rohkem ülekujundamise ja segapudru näiteid,” ütleb Schneider. Üks viga, mida sisekujunduses tegema kiputakse, on eri materjalide, värvitoonide ja stiilide kokkukuhjamine. Samas pole kodu koht, mille kujundamisel rangetest reeglitest lähtuda tuleb.”Mõni veidrik viib raamatud keldrisse, kuna tema kujundusega need ei sobi – niimoodi oma kodusse suhtuda ei tohi,” manitseb sisearhitekt. Kodukujunduses on kõige olulisem see, et seal elavad inimesed end hästi tunneksid.

Mari Pebane