Puitpõranda ja puidu tasakaaluniiskus

Puit on looduslik ja elav hügroskoopne materjal. Puitu ei saa nö kindluse mõttes üle dimensioneerida. Tuleb valida võimalikult kasutuskoha tingimustele vastavate omadustega puitmaterjal.

Igale antud suhtelisele õhuniiskusele on puidul teatud niiskusesisaldus, mida nimetatakse tasakaaluniiskuseks (equilibrium moisture content) Selle suurus näitab mitu protsenti vett sisaldab puit võrrelduna tema kuivkaaluga.

Kui põrandas on niiskust vähem kui tasakaaluniiskus antud õhuniiskuse juures, siis põrand imab niiskust kuni tasakaaluniiskuse saavutamiseni ja paisub. Kui põranda niiskus on kõrgem kui tasakaaluniiskus, siis põrand kuivab kuni tasakaaluniiskuseni ja kahaneb.

Et vähendada või elimineerida puidu paisumist või kahanemist peale profileerimist on seega vajalik, et puit oleks kuivatatud sellise niiskuse-sisalduseni, mis oleks tema tasakaaluniiskus seal ruumis ja tingimustel, kuhu see põrand paigaldatakse.

Kuna erinevate puiduliikide struktuur on põhimõtteliselt sarnane, siis reguleeruvad nad enamvähem sarnasele tasakaaluniiskusele antud õhuniiskuse ja temperatuuri juures.
Seega on võimalik määrata seos õhu suhtelise niiskuse ja puidu tasakaaluniiskuse vahel.

Siiski peab aru saama, et diagrammis esitatavad tasakaaluniiskused on keskmised väärtused ja eri juhtudel võib esineda erinevusi. Peale õhu suhtelise niiskuse oleneb puidu tasakaaluniiskus muidugi ka näiteks konkreetsest õhutemperatuurist, puiduliigist, lõikesuunast (radiaal- või tangensiaallõige), säsi- ja lülipuidu sisaldusest jms.

Kui õhu temperatuur on 20 kraadi, siis selle tõus või langus 10 kraadi võrra vastavalt suurendab või vähendab puidu tasakaaluniiskust ühe protsendi võrra.
Ligikaudne juhis puidu kasutamisel kliimas, kus temperatuur varieerub -10 ja +35 kraadi vahel:
1. Siseruumides kasutatav puit põrandal ja mööblis 6…10%
2. Siseruumides kasutatav puit konstruktsioonis 9…15%
3. Välistingimustes kasutatav puit 15…25%

Mööbli- ja põranda kuiv on puit, mis on kuivatatud kuivatuskambris niiskuseni 6…10%. Sellist puitu saab kasutada põrandaks ja puusepatöödeteks ka keskküttega siseruumides suhteliselt stabiilse kliima korral.

Eesti kliima on mõnevõrra erinev ja seda on mõistlik ka arvestada.

Eestis enim sobilik ja ka peamiselt kasutatav Soome ehitusnorm RYL 2000 Viimistlus lubab siseruumides puitpõranda ja parketi niiskust paigalduse hetkel ühe protsendi vähem, 5…9%, mitte 6…10%.
See erinevus on mõttega tehtud. Selle normi piires peaksime arvestama tegelikke olusid ja oskama valida antud tingimustesse sobiva puitpõranda niiskusesisalduse ja konstruktsiooni.

Sama RYL 2000 näeb ette, et suhteline õhuniiskus siseruumis olgu vahemikus 40…60%. Sundventilatsiooni korral on sellist niiskust talveperioodil üsna kulukas ja töömahukas hoida. Tegelikkuses kipub see tihti langema 20% ni ja isegi allapoole.

Puitpõranda ja parketi paigaldust põrandaküttele peab alati vaatama kui erijuhtu, kus tähtsal kohal on terve hoone soojus- ja niiskusrežiim ning palju erilisusi (ventilatsioon, lisakütteallikad, niisutid ja kõigi nende kliimategurite muutumise kiirus ajas). Ekstreemolukordades reageerib puit ägedalt.
RYL2000 lubab puitpõrandat paigaldada põrandaküttele kuid käsib täpselt järgida norme ja valmistaja juhendit.

Puidu jaoks sobivad tingimused sobivad hästi ka elavale inimesele.