Helmikpööris - moodne taim haljastuses

Viimased paarkümmend aastat on helmikpöörised olnud kõige värvikama lehestikuga püsikud. Ristamise ja valiku teel on loodud tohutult aretisi, millele ostjate meelitamiseks on sageli antud hõrgutav toiduga seonduv sordinimi. Tihti pakutakse helmikpööriste rikkalikku sortimenti Bressinghami hübriidide nime all, jättes mainimata liigi nime. Nii tehakse seda juba 1990. aastast alates.
Maailmas tuntakse ligi 50 erinevat helmikpöörise (Heuchera) liiki, mis kuuluvad meile tuntud kivirikuliste (Saxifragaceae) sugukonda. Kõik nad pärinevad Põhja-Ameerikast. Helmikpöörised on head nektaritaimed mesilastele, nende looduslikul kasvukohal tolmeldavad neid aga koolibrid. Ladinakeelne nimi Heuchera tuleneb kuulsa 18. sajandi sakslasest meditsiiniprofessori Johann Heinrich von Heucheri nimest, kes nende klassifitseerimisega tegeles.
Helmikpööriste sordiaretus käib kärmelt. Paljud siin loetletud sordid on aretatud 21. sajandil, aga juba me kasvatame neid Eestiski. Seepärast nende omadused ja kasvunõuded meie koduaedades alles täpsustuvad.

Helmikpöörised eelistavad hea drenaažiga neutraalseid muldi, ei armasta aga rasket savimulda ega väga kuiva pinnast. Eelistatum on valge kasvukoht, kuid nad lepivad ka poolvarjuga. Kuumal suvel võib ere päikesepaiste lehti kahjustada.
Taimed sobivad hästi okaspuude vahele värvilaiguks, aga ka kivi- või koorepuru kattega peenrasse.
Aktiivset värvi lehestikuga helmikpöörised mõjuvad dekoratiivsemalt suurema rühmana, aga ka piirdetaimedena.
Kasvule mõjub hästi väetamine, mis sugugi ei tee lehe värvi kahvatumaks, vaid muudab taimed veelgi kaunimaks. Pooligihaljad helmikpöörised on peaaegu aasta ringi dekoratiivsed, seetõttu võiks neid haljastuseks isegi rohkem kasutada. Tõsi, ületalve säilinud lehed muutuvad kevadel enamasti näotuks ning siis on mõttekas talvitunud lehed ära näpistada. Ühtlasi teeme nii ruumi uutele lehtedele, mis alustavad kevadel kiiret kasvu.
Ameerikas, kust helmikpöörised pärinevad ja on ka aedades väga levinud, eelistatakse neid hostadele just igihaljaste lehtede tõttu – hostade kohale jääb ju talveks must maa. Nad on väga külmakindlad.
Helmikpööristel peaaegu ei esinegi kahjureid ja haigusi, vaid äärmisel juhul võivad liigniiskuse tõttu mõned seenhaigused tekkida.
Sorte paljundatakse iga kolme aasta tagant jagamise teel. Väheseid sorte saab paljundada ka seemnest.

Sordid jagunevad lehestiku värvi järgi kahte suurde gruppi:

1. Pronksjaspunase, pruuni või lilla lehestikuga sordid
Purpurne pigment on juba väikestes lehtedes.
Esimene selline pääsuke helmikpööriste sordiaretuses on Eestiski tuntud sort ‘Palace Purple’. Seda mahagonpunaste lehtedega kultivari saab ka seemnetest paljundada.
Uuem ja eelmisega sarnane sort on ‘Cherries Jubilee’, pronksjaspurpursete lehtedega (alt punakaspurpursed), mille servad on ülespoole keerdunud. Õied kahvatupunased.
Selle suve lemmik on vast olnud kõige tumedama lehestikuga sort ‘Obsidian’. Nimi on tulnud värvitoonist, mis tekib vulkaanilise laava ühinemisel veega. Õied on õrnroosad kuni valged.
‘Purple Mountain Majesty’ purpurpronksjad lehed on värvuselt ‘Obsidianile’
sarnased, kuid kompaktne sort on tunduvalt tagasihoidlikuma kasvuga. Õied suured, valged. On erksa päikese suhtes tolerantsem kui enamik teisi sorte. Eriti sobiv liik kivitaimlasse ja alpiaeda.
Soojemate toonidega – nagu virsikute leegitsev tõrvik – paistab silma ‘Peach Flambe’. Valgete õite õitseperiood on lühem kui enamikul teistel, kestes vaid kuu aega, enamasti juuni keskelt juuli keskpaigani.
‘Amber Waves’ on oranžika varjundiga, kollaste lehtedega helmikpööris, toonilt pisut sarnased on punakaspruunide õitega sordid ’Marmalade’ ja ‘Caramel’.
Isuäratava nimega on ka ‘Chocolate Ruffles’, kelle nägemisel tekib tõesti šokolaadikommi isu, ‘Cappuccino’ lehed on kohvikarva.

2. Rohelised ja hõbedamustrilise lehestikuga hübriidid
‘Jade Gloss’ on hõbedaste lehtedega, mustriks rohelised sooned. Lehed on altpoolt intensiivselt lillakaspurpursed. Erksa päikese käes kipub lehe muster minema punakaks. Kasv keskmise- või väiksemapoolne.
Sordil ‘Raspberry Ice’ on suured, lillade soontega hõbedased intensiivselt lillakasroosad lehed.
‘Cascade Dawn’ on saanud nime Ameerika loodeosas asuvate Cascade’i mägede järgi, kust hübriid pärineb. Lumega kaetud Cascade’i mägedelt paistavad lavendelsinise varjundi ja purpursete soontega helmikpöörise hübriidid. Lavendelsinine toon püsib kogu vegetatsiooniperioodi. Õied valged.
‘Ruby Bells’ on aga hõbemustriliste roheliste lehtede ja punaste õitega. Väga külmakindel. Üks pikima õitseajaga helmikpööriseid
‘Lime Ricky’ on hoopis kevadise muru tooni. Sobib istutada ainult poolvarju või varju, mitte aga erkpäiksesse, mida haprad lehekesed ei talu. Sorti saab hästi sobitada konteineritesse punakate lehtedega helmikpööriste vahele täienduseks.

Kodu & Aed
Maris Paalvelt
Fotod: Tiina Tammet

www.kodu-aed.ee