Tähesadu

Jõulutähe kodumaa on Mehhiko. Vana asteegi legend räägib, et taim sai endale veripunased “õied” traagilise armuloo tunnistajana: asteegi jumalanna murtud südamest langenud verepiisad värvinud taime ülemised lehed punaseks. Oma subtroopilises kodus kasvab jõulutäht kuni 4 m kõrguse põõsana.

Asteegid imetlesid ja hindasid säravat cuetlaxochitlit praktilistel põhjustel. Tupplehtedest valmistati punast pigmenti tekstiili ja kosmeetika tarbeks, piimjast mahlast aga palavikualandajat.
Maailmas tuntud nime sai ta Joel Poinsettia, Ameerika Ühendriikide Mehhiko-saadiku järgi, kes 1828. aasta paiku selle taime oma kodumaale viis. Kirgliku botaaniku surmapäeva 12. detsembrit tähistatakse USA-s nüüd kui poinsettia-päeva, mil sõpradele kingitakse jõulutähti. Ilus komme kinnitab vaikselt globaliseerudes ka meil kanda.

Euroopasse jõudis talvine õitseja 1804. aastal tänu loodusteadlasele Alexander von Humboldtile. Ladinakeelse nime Euphorbia pulcherrima, „ilusaim euforbia“ andis taimele 1833. aastal botaanik Carl Ludwig Willdenow.

Jõulutähe otsustav ülemaailmne läbilöök toimus 20. sajandi algul Californias tänu saksa emigrant Paul Eckele. Meest võlusid talu lähedal looduses kasvavad punasetipulised taimed, mida ta esialgu naljaviluks kasvatada võttis ning lõikelillena jõululille nime all müüs. Edu oli silmapilkne, peatselt oli lill vallutanud Los Angeleses nii Sunseti kui ka Hollywoodi bulvari. Täht oli sündinud!

Ecke jätkas poinsettiate kasvatamist Lõuna-California põldudel, ja vähehaaval mindi üle potitaimede müügile.

Oma vastupidavuse väntsutustele ja võime elada ka köetavas ruumis omandas poinsettia tänu Saksamaal 1950. aastail tehtud aretustööle. Nüüdseks on jõulutähele sündinud üle saja eri värvi, vormi ja suurusega sordi – ja lõppu ei paista!


Kodu-aed.ee
Tekst: Piret Veigel, Floradania
Fotod: Floradania
www.kodu-aed.ee/est/order/