EUROPAN 9 SOOSIS TARTUT

Tänavuse üle-euroopalise arhitektuurikonkursi Eesti alade võitjad on selgunud. Žürii otsustas välja anda ühe võidupreemia, kaks teist kohta ja kaks äramärkimist kõigist Eesti võistlusaladele laekunud 35 tööst. Tallinn jäi hea tööta, Tartu sai aga peene planeeringukoe, mis tulevikus loodetavasti arendamise aluseks võetakse. Ülevaate teeb Urmas Oja.

EUROPANi arhitektuurivõistlus on suunatud alla 40 aasta vanustele elukutselistele euroopa arhitektidele, õhutades neid tegelema elamuarhitektuuri ja planeerimisega Euroopa linnades. Võistluse objekt on seetõttu alati seotud elamise ja linnaga. Eestist oli „mängus“ kaks ala – Paljassaare sadam Tallinnas ja Annelinna-äärne loodusväärtuslik krunt Tartus. EUROPAN on tavaliselt noortele arhitektidele mõnusaks ja ambitsioonikaks väljakutseks. Maa, vesi, linn, liiklus, tihedus, vanad tööstushooned, nõukogude-aegne elamupärand, väärt looduskooslused – kõik see kokku mõjub noorele visionäärile kindlasti erutavalt. Mida rohkem erinevaid kvaliteete koos, seda inspireerivam. Seda kobedam peaks olema pinnas uute ideede genereerimiseks.

Tallinnas ootas konkreetne ülesanne – muuta tööstuslik Paljassaare sadamaala kaasaegseks segakasutusega hoonetega linnalikuks keskkonnaks. Ühendada see muu linnaga ja anda kohale uue planeeringu ning arhitektuuriga uus, kaasaegne kvaliteet. Kuna alal puudub mingi heaks lähtekohaks sobiv iseloom, mingi joon, millest võiks uue linna tegemisel kinni hakata, jäi Paljassaare krundile tehtud töödes žürii arvates puudu just konkreetsest visioonist. Viidates lähteülesande ülemäärasele ambitsioonikusele ja teatavale ebaselgusele, osutasid eksperdid Tallinna tööde üldisele madalale tasemele. Tallinlaste jaoks kindlasti erutav paik, kuhu tahtnuks põnevaid ettepanekuid näha, jäigi esikohapreemiata vastava kvaliteediga töö puudumise tõttu. Sellest on väga kahju, sest parema üleasandepüstituse korral oleks ehk saanud laiemalt arhitektideringilt konkreetseid ägedaid ettepanekuid, kuidas me oma linna merele saaksime avada.

Teine koht anti Tallinna siiski välja. Selle sai Sayman Bostanci (Saksamaa) töö pealkirjaga „Veeäärse linna arendamine“. Nii palju kui hindajad selle projekti üldistavaid omadusi ka ei kiitnuks, jäi siiski kõlama ettepaneku pealiskaudsus, esitatud arhitektuuri klišeelikkus ja liigkõrge üldistusaste. Nii on seda tööd edaspidises arengus raske kuidagi aluseks võtta – see on lihtsalt liiga ümar, ei oma ruumi loovat visiooni. Multifunktsionaalseks urbaanseks skulptuuriks nimetet hoone kujutas endast ette lihtsalt ühetaolist, laisalt sikk-sakki sätitud majamüüri.

Lisaks märgiti Tallinnas ka üks töö – „Urbland“ – ära. Suure itaallaste seltskonna (Filippo Ortolani, Giulia Pedemonte, Ivan Esposito, Chiara Leone, Emiliano Auriemma, Francesco Bigi, Carola Clemente, Matteo Giannini, Barbara Del Brocco, Francesco Lai, Carlo Peiser) projekt pani ette tekitada mere äärde mitmetasandiline avalik ruum, mis saaks osaks linna unistatavast rannapromenaadist. Üle selle liiguks aga ka arhitektuuri, maju otse mereveerele. Lisaks nähti ette avalik ruum eraldi suvel ja talvel kasutamiseks. Esile tõsteti töö selgust ja lihtsust, ent kritiseeriti taas tekkiva linnakeskkonna iseloomunõrkust ning arhitektuurse poole ebaveenvust ehk seda, miks just seal sellised majad ja planeering peaks olema.

Tartu krundi valinud võistlejad said aluseks päris tühja platsi Annelinna magamajade kõrval. Tõsi, keset seda krunti asuvaile kaitsealustele teimedele ehitamine oli keelatud, mujale tuli rajada uut tüüpi elamuala koos vajaliku infrastruktuuri ja teenindusasutustega. Tartu võistlusala saak oli parem ja oli põhjust anda välja ka esimene preemia.

„Linlik ökosüsteemi disain“ oli žürii arvates keskkondlikult tundlikule alale projekteerides innovatiivset lähenemist ilmutanud. Prantslase Pierre-Yves Rustant’i projekt on kohalikust looduslikust olukorrast väga orgaaniliselt välja kasvanud, moodustades uusi kvaliteete ilma vanu varjamata või hävitamata. Tundlikku keskkonda on loodud ka tundlik arhitektuur – majad peaaegu ei puudutagi maad, hõljudes pigem selle väärtusliku pinna kohal, pakkudes sellele avanevaid vaateid, juhtides inimesi ennast loodusele lähemale. Žürii hindas uuenduslikku lähenemist, ent hoiatas ka linnavõime ja võimalikke arendusi, mille aluseks see töö võiks kindlasti saada, et planeeringu majadeks tegemisel ei lõhutaks töö peent struktuuri, mis on selle ja selle keskkonna peamine väärtus.

Tartu teise koha töö nimeks on „Illusiooni taskud“ (Yuri Gerrits Belgiast ja Martin Birgel Saksamaalt) ja selle puhul kiideti head sidet olemasoleva lõime, eriti Annelinnaga. Töö on esikoha omast selgelt traditsioonilisem, lihtsam ja ka igavam, ent ehk veidi turvalisem. Siin on palju eri tüüpi elamist ja eri avatusastmega avalikku ruumi. Kõige keskele jäänud kaitsealune taimeala on lihtsalt pargina kirja pandud. „Illusiooni taskud“ olid väga täpselt välja joonistatud, majade ja ruumi paiknemine realistlik ja kõigile arusaadav. Vajaka jäi uudsust ja kohaspetsiifilisust, lisaks ei uskunud žürii, et just Eestis selline sõbralik sotsiaalne külakogukondlik elu hästi tööle hakkaks...

Äramärkimise saanud „Kogukonna lülid“ ongi see, millele nimi viitab – tihedalt paigutatud ridamajade ehk lülimajade read. Nuño Abrantesi (Portugal) planeeringu jäik struktuur pakkuvat žürii hinnangul Annelinna sovietiaegsele keskkonnale kena tasakaalu. Tegelikult on siin Tartule uut linnaosatüüpi küll, ent selline monotoonne skeem, kus majaread ja tänavad muu linna seisukohalt lihtsalt suvalises kohas ära lõppevad, ei anna kaasaegsele linnale midagi juurde. Sellest saanuks lihtsalt üks järgmine linnaosa.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et EUROPAN 9 Eesti alade auhinnatud töödest jäi selgelt puudu kaasaegsust ja sügavust. See on üllatav, kuna eelmistel aastatel on võidutööd paistnud silma just oma tugeva karakteri ja läbitöötatuse poolest ning tõusnud esile just kaasaegsete ja sidusate arhitektuuriideedega. Nüüd tuli esile justkui kaks lähenemist: kas traditsioonilised majakarpide read või siis nii üldine planeeringuidee, kus millestki kinni haarata ei ole. Kuna Tallinnas esikohta välja ei antud, ei ole nüüd linnal ka tarvis selle võistluse materjale millelegi aluseks võtta. Eks mõni idee ikka kõrva taha pannakse, ent otsest rakendamist ükski vast ei leia. Tartu võidutöö on ehk liiga ilus, et see seal ka valmis tehtaks. Või äkki täitakse seda peent stuktuuri siiski realiseerida? Ilus ju oleks.


LISAINFO:

Europan 9 võistlustsükliks moodustati Rootsi-Eesti ühisžürii järgmises koosseisus:
Esimees: Mats Olsson, endine Malmö linnaplaneerimisosakonna juhataja, Rootsi
Liikmed: Andres Alver, arhitekt, kultuuriministeeriumi arhitektuurikomisjoni liige, Eesti
Louisa Hutton, Sauerbruch & Hutton, Saksamaa
Iman Morshedi, Europan 7 võitja Tallinnas, Prantsusmaa
Margaretha Nilsson, Uppsala linnaplaneerimisosakonna juhataja, Rootsi
Triin Ojari, arhitektuuriajakirja Maja peatoimetaja, Eesti
Henrietta Palmer, Royal University College of Fine
Arts arhitektuurikooli õppejõud, Rootsi
Siv Helene Stangeland, Helen & Hard, Norra
Karin Willén, kunstnik, Rootsi Kunstnike Liidu president, Rootsi
Varuliikmed:
Inga Raukas, Arhitektuuriagentuur, Eesti
Gunilla Svensson, Gunilla Svensson Arkitektkontor, Rootsi

29. veebruarist on võimalik Eesti võistlustöödega tutvuda Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni Soolalaos. Näitus jääb avatuks 30. märtsini. Pidulik auhindade kätte andmine toimub 29. veebruaril Arhitektuurimuuseumis koos Europan 9 Eesti võistlusaladele laekunud töödest koostatud näituse avamisega. Rootsi, Soome, Eesti ja Läti võistlusalade võitjate töödest koostatakse trükis, mis avaldatakse mai lõpus Europan 9 lõpufoorumiks.

www.solness.ee