PUIT VANNITOAS

Vannituba sisutades pöörake pilgud ka puitmaterjalile. Seda sobib panna põrandale ja seina, sellest tehakse vanne ja valamuid. Puit võib veega kokkupuutes olla väga usaldusväärne materjal, tõestab Maris Kerge.

Puit ja vesi ei pruugi omavahel kokkupuutes sugugi vaenlased olla. Aastasadu on puit olnud kasutusel paadiehituses. Sama traditsiooniline on puidu kasutamine näiteks Jaapani vannitubades või soome saunas.

Ühe maailma juhtiva disaini- ja elustiiliajakirja Wallpaper “Aasta eramu” tiitliga pärjatud Ring House’is on arhitektid Makoti Takei ja Chie Nabeshima loodusega edukalt ja oskuslikult ümber käinud. Jaapani kultuuri sügavuse ning keskkonnaga läbisaamise vahel näib olevat üsna otsene seos. Nõnda on ses jaapanlaste loodud hoones põhielemendina kasutatud puitu, alates hoone konstruktsoonist kuni vannitoa põrandakatteni. Üheaegselt joonistuvad siin välja nii puidu esteetilisus kui ka mitmekülgsed kasutusvõimalused materjalina. Koostöös klaasi, valguse ja veega tekib erinevate funktsioonidega ruumides varieeruv atmosfäär. Vannitoa intiimsust väljendab lakooniline horisontaalne puitpind, millesse on integreeritud jaapani dušš ja vann.

Tarditsioonilise jaapani vannitoa juurde kuuluvad tunnuselementidena vesi ja puit samasuguse endastmõistetavusega nagu eestlaste saunakultuuri juurde. Tõusva Päikese Maa traditsioonilised puidust istevannid on selleks, et nautida veemõnusid peale põhjalikku ihupesu. Pesemisprotseduure neis läbi ei viida. Seetõttu ei vaheta kümblemisõhtut pidav jaapani pere peale iga pereliikme vanniskäiku kasutatud vannivett uue vastu välja. Niisama loomulikult nagu tass teed, antakse vannis käimise võimalus (ikka selles samas vannivees) ka visiidile juhtuvaile külalistele. Eestlastel on saun puidune tänu selle materjali soojust mittejuhtivale omadusele.

Kui meie traditsiooniline suitsusaun on mustade tahmaste puitseintega ning kogu soome sauna sisustust läbivaks elemendikski on puit – ennekõike haab –, siis ka uuema aja saunatüübid nagu kümblustünn või infrapunasaun jätkavad sedasama materjalikasutust. Küsimusele, mis on jaapanlaste tehnoloogiline saladus, et nende vannid vees ja niiskuses püsivad, arvab sealset vanni- ja saunakutluuri kõrgelt hindav ja hästi tundev Priit Valge vastuseks, et ilmselt seisab asi hoopis suhtumises. Samal ajal, kui siinsed puidumeistrid ja sisearhitektid on justkui unisoonis veendumusel, et puit vannitoas ning muudes aktiivse veekasutusega keskkondades on midagi ebakindlat ja ilmvõimatut, ehitavad jaapanlased oma vannid ikka puidust. Nad lihtsalt ei muretse, kui materjal ajas mingil viisil muutuma juhtub. Laupäevahommikuse Nurgakivi saatejuht Priit Valge sai äsja valmis ka enda esimese puitvanni. Sissejuhatav veeproov on alles ees.


www.solness.ee/eramu/index.php?gid=34&id=975