Pop!

Kui küsida eri inimeste käest, mis on pop, siis nimetab üks kõigepealt koomikseid, teine Coca-Colat ja Andy Warholi, kolmandale aga meenuvad kuldsed kuuekümnendad.

Pop
tuleneb sõnast populaarne, popkultuuri mõiste aga tuli kasutusele seoses massikultuuriga, milles tarbimist peetakse üheks elu põhiväärtuseks.
Popkultuuri sünniaeg jääb 1960. aastatesse - aega, mil kogu inimkond elas vaimustusega kaasa esimestele kosmosevallutustele. Sellest mõjustatuna on popstiilis disainitud esemetel tihti futuristlik väljanägemine. Popstiil levis ka ruumikujundusse, vähem arhitektuuri. Inglismaal sündinud stiil liikus sealt kiiresti Ameerika Ühendriikidesse, kujunedes vast ainukeseks ameerika oma stiiliks.
Pop-interjööre iseloomustavad erksad värvid, suured mustrid ja sünteetiliste materjalide kasutamine. Ka viimasel ajal võib sisustusajakirjades märgata popile omaste elementide kasutamist. Eesti kanga- ja tapeedipoodides leidub suuremustrilisi popkangaid ja -tapeete, rohkelt pakutakse plastmööblit. Popile on iseloomulik läikivate mööblipindade kasutamine - ka selles osas on valik lai.

Popi tõsiste ihalejate rõõmuks on tänaseni tootmises samas vaimus disainitud mööbliesemeid. Otsima ei pea kaugelt: soomlastel on seni au sees nende popkultuuri iidoli Eero Aarnio looming. Pole ka ime - rõõmsavärvilised ja futuristliku hõnguga tooted on tõeliselt geniaalse disainiga. Tema üks populaarsem toode oli plastikust tugitool Konjak, mille koopiaid valmistas Eestimaal nõukogudeaegne "Kooperaator". Siin-seal võib veel leida neid punaseid, tol ajal peamiselt kohvikutes kasutatud toole, mida saab lasta mõistliku raha eest restaureerida. Ka inglise disaineri Joe Cesare Colombo plasttool Universale, mida peetakse üheks esimeseks poptooliks, on praegugi tootmises firmas Driade. Popiliku pehmemööbli disainerina oli produktiivne Pierre Paulin, kelle 1960. aastatel kavandatud eredates värvides voolujoonelisi toole, tugitoole ja diivaneid toodab Hollandi firma Artifort.
Popstiili tõeliseks mõistmiseks tuleks aga pöörata pilk USA poole. Keegi ei armasta koomikseid, Coca-Colat ega hamburgereid nii nagu ameeriklased. Keegi teine ei oleks tulnud selle peale, et luua kunstiteoseid supipurkidest ja limpsipudelitest, aga ameeriklane Andy Warhol tegi seda. Parimateks popi näideteks on sealsed söögikohad. Sama stiili mööbel sobib suurepäraselt ka kodukööki.
Kunstnahaga originaaltoolid Hollandi firmalt Jolina on pehmed ja mugavad ning mitmes erksas värvitoonis. Aksessuaaridena sobivad sellisesse kööki tuntud kaubamärkide reklaamtooted, valgusreklaamid ning plakatid.
Lauale lisavad värvi suurte lilledega taldrikualused ja lillekujulised küünlajalad. Köögimööbel sinna juurde võiks olla kõrgläikega ja samuti värviline. Tubades võiks aktsendina kasutada suuremustrilisi tapeete, tapeetides näiteks vaid ühe seina ja kattes ülejäänud värviga. Andekamad võiksid joonistada pildi lemmikkoomiksist, vähemandekad paluda mõnel sõbral seda teha. Eriti pakuvad sellised lahendused rõõmu pere noorematele liikmetele.
Kui kombineerida ufolikult ümaraid diivaneid ja tugitoole madalate laudadega ning muretseda suured plastkuplitega valgustid, saab tulemus tõeliselt popilik. Istumisalune ei pruugi sugugi pehme olla, sobivad ka madalad plastiktugitoolid.
Popi interjööri tegemiseks ei pea tingimata otsima ega ostma originaalmööblit, piisab heast fantaasiast ja mõnede põhimõtete järgimisest. Esiteks, kasutada tuleks erksaid puhtaid värve, sinna alla käivad ka futulik hõbeda- ja kullavärv. Teiseks, mustrid peaksid olema selgepiirilised ja suurte motiividega. Kolmandaks, eelistada tuleks ümarate nurkadega mööblit, lampe ja miks ka mitte ukseavasid. Samad reeglid kehtivad ka sobivate aksessuaaride valikul. Jääb vaid loota, et Eestimaal leidub selle stiili austajaid, kes julgevad eirata naabrite arusaamu ilusast kodust ja olla popid.

Eesti Naine