Hüdroisolatsioon ei ole koht kokkuhoiuks

Sageli püüab ehitaja hoonete ehitamisel loobuda hüdrotehnilistest uuringutest ja hüdroisolatsioonitöödest. Hüdroisolatsioon ei jää nähtavale ning kahjustused ilmnevad alles aastate möödudes (näiteks peale garantiiaja möödumist).

Eesti kliimas mõjub ehituskonstruktsioonidesse tunginud niiskus rajatisi lagundavalt (külmumis-sulamistsüklid, pinnasest koos veega konstruktsioonidesse liikuvad soolad, otsene kahju viimistlusele ja muu selline).

Et vältida hilisemaid kahjusid, tuleb enne hoone projekteerimist-ehitamist analüüsida krundi looduslikke tingimusi. Tuleb selgitada, milline on pinnase koostis (nt liivsavimoreen, liivsavi, saviliiv või liivakivi), maapinna kõrgus ja kalded, veekogude lähedus (meri, jõed, allikad), põhjavee kõrgus; samuti seda, kas krundil või krundi läheduses asuvad päikest ja tuult varjavad objektid ja puud ning teha selgeks valdavad tuulesuunad. Nii välditakse ehitise rajamist allika peale, veesoonte läbilõikamist vundamendisüvendi kaevamisel ja hoone paigutamist krundile nii, et põhjapoolne ja puudega varjatud välissein jääb suvelgi märjaks ja talvel külmub.

Ehitisest on vajalik vesi eemale juhtida. Selleks ehitatakse välja sademete ärajuhtimise torustik, vajadusel drenaažitorustik ning planeeritakse maapind kaldega hoonest eemale.

Oluline on ka ehituskonstruktsioonide kaitsmine vee ja niiskuse sissetungimise eest.


Kuna hoone on keldri põrandast kuni maapinnani ümbritsetud niiske pinnasega ja halvemal juhul mõjub ka surveline pinnasevesi, siis pinnasest tunginud vesi ja niiskus rikub siseviimistluse ning põhjustab lagunemist viimistluses ja müüritises. Kui pidevale niiskusele lisandub soojus ja vajaliku ventilatsiooni puudumine, moodustuvad hallitusseene kolooniad, mis põhjustavad näiteks hingamisteede haigusi, reumat ja podagrat. Ruumides on tunda nn keldrilõhna ning pinnad näevad välja ebaesteetilised.

Seetõttu on pinnasega kokkupuutuvad konstruktsioonid vaja kaitsta hüdroisolatsioonikihiga. Vertikaalsed välispinnad võib katta võõpisolatsiooniga (näiteks külmbituumenmastiks Aquaseal Hyprufe, polümeerne kate Brushcrete, paks külmbituumenkate epasit bdk/2k) või rullmaterjaliga (GRACE Bituthene 4000, Preprufe 160R).

Põrandakonstruktsiooni hüdroisoleerimiseks sobivad kõige paremini rullmembraanid, nt GRACE Preprufe 160R, Preprufe 300R või bentoniitsavimatt Voltex.

Uusehitiste hüdroisoleerimine


Tänapäevaseid hüdroisolatsioonisüsteeme iseloomustab kaks põhimõtet: esimesel juhul moodustab hüdroisolatsioon katkematu süsteemi kogu ohustatud piirkonnas, teisel juhul on hüdroisolatsioon nakkunud konstruktsiooniga. Nake aluspinnaga välistab vee liikumise hüdroisolatsiooni ja konstruktsiooni vahel, kui peaks ilmnema kahjustus membraanis. Tõenäosus, et kohakuti satuvad nõrk koht hüdroisolatsioonis ja pragu konstruktsioonis on väike, lisaks on lekke korral kahjustatud kohta lihtsam määrata.

Ehitiste projekteerimisel tuleks igal juhul eelistada ehitise hüdroisoleerimist väljastpoolt. Nii takistatakse vee ja niiskuse tungimine piirdekonstruktsioonidesse, mis oluliselt pikendab konstruktsioonide kasutusiga.

Sõltuvalt tingimustest, milles ehitise maa-alune osa töötab tuleb valida ka hüdroisolatsioonimaterjal. Survelise pinnaseveeta, vaid pinnaseniiskusele allutatud konstruktsioonide hüdroisoleerimiseks piisab tavaliselt vertikaalsest võõpisolatsioonist (külmbituumenmastiks Aquaseal Hyprufe, paks külmbituumenkate epasit bdk/2k). Survelise pinnasevee korral sobivad näiteks rullmaterjalid. Eestis on laialdast kasutust leidnud näiteks Inglise firma GRACE Construction Products Ltd. hüdroisolatsioonisüsteem Preprufe/Bituthene.

Kuid näiteks kergkruusaplokkide korral on poorse ja ebatasase pinna tõttu isekleepuva rullmembraanide otsene kasutamine mõeldamatu. Sel juhul tuleks kaaluda seina eelneva krohvimise ja võõpisolatsiooni paigaldamise vahel. Survelise vee korral on end õigustanud paks külmbituumenkate epasit bdk/2k.

Hüdrotehniliste tingimuste hindamisel on vajalik põhjalik riski hindamine. Arvestada tuleb ka erandjuhtudega, mille heaks näiteks oli tänavune vihmarohke suvi. Hüdroisolatsioonisüsteemi valimisel tuleb arvesse võtta ka keldri kasutusotstarvet (kas on seal elu- ja puhkeruumid, garaaž või lihtsalt kolikamber). Esialgne kokkuhoid võib rikutud siseviimistluse tõttu hoopis suureks kuluks osutuda.

www.aripaev.ee