November aias

November on nagu tujukas tütarlaps – mõnel aastal on ta veel soe ja leebe, mõnel tujukas ning külm.


Päike kaugeneb meist iga päevaga, et viia kevad lõunamaale, Austraaliasse, Uus-Meremaale... Talvel, kui rohkem aega, kirjutasin pikemaid kirju oma Uus-Meremaa kolleegile. Tema vastas aga lühidalt, et meil praegu suvi, mul on väga kiire, kirjutan pikemalt talvel. Olgu selle lõunapoolkeraga nagu on, meil tuleks aias veel üht-teist teha.

Lehtedest on palju kasu

Kui varem polnud mahti ning lumi maas ei ole, jõuate veel lehed kokku riisuda. Kompostihunnikusse pole neid mõtet viia, sest sinna koguneb tavaliselt sügisega niigi palju materjali. Pange lehed parem vaarikate ja marjapõõsaste alla või maasikaridade vahele. Kohev lehevaip kaitseb talvel külma eest, hoiab suvel niiskust ning vaikselt kõdunedes muutub toitainerikkaks mullaks.

Lehed sobivad ka külmkasvuhoonesse. Ajage muld kokku, laotage kasvuhoone põhjale umbes paarikümne cm paksune kiht lehti ning lükake muld tagasi. Lehtedele peab mulda jääma vähemalt 15 cm.

Lehtede kõdunemine soojendab kevadel mulda ning tomati- ja kurgitaimed kasvavad jõudsamalt. Kevadel on kasulik laotada kasvuhoonesse veel kiht turbamulda, see hoiab niiskust. Sellise biokütuse abil võite juba juuli algul saada punaseid tomateid.

Mina kogun kasvuhoonesse lavati alla aegsasti kuivi lehti nii avamaal kui kasvuhoones talvituvate taimede katteks.

Kui vaja, tuleb juba katta

Kui november on juba talvine, tuleb aegsasti hakata taimi katma. Arvatakse, et igihaljaid taimi tuleb kaitsta märtsipäikese eest. Olen kahel sügistalvel saanud karistada oma teadmatuse pärast. Maa oli külmunud ning juba novembri-detsembripäike kahjustas kanada kuuse koonuseid ja mõnda ebaküpressi.

Seega, kui ilm nõuab, tuleb katta juba hilissügisel ja mitte oodata kevadtalveni. Kohas, mis jääb keskpäeval varju, pole katta muidugi vaja.

Pange kuuseoksad või varjutuskangas iileksitele, rododele, hiljuti istutatud elupuudele, kanada kuusele ‘Conica’, ebaküpressidele jt. Ärge unustage ka bambust, mis on igihaljas kõrreline ning mille lehti päike külmunud maa korral põletab. Talvetuulte kaitseks siduge puhmik kokku.

Sammasjad okaspuud tõmmake pehme nööriga spiraalselt kinni, et talvine lumi ei rikuks nende vormi.

Novembris võiks hakata linde toitma. On küll arvamusi, et.....
Artiklit loe edasi: http://www.maaleht.ee/

Aarne Kähr, Maaleht