Soojuspump aitab säästa

Võttes eeskujuks mujal maailmas toimuva, muutub ka Eestis järjest populaarsemaks soojuspumpade kasutamine.

Soojuspump otseselt energiat ei tooda, vaid pumpab kompressori abil välisõhus, maapinnas ning veekogus oleva energia siseruumide kütteks.

Sisuliselt on tegemist elekterküttega, kuid energiakulu on võrreldes otseküttega kaks kuni neli korda väiksem.

Soojuspumpade seas odavaim on õhusoojuspump. Selle seadme soojusenergia allikas on välisõhk.

Sarnaneb külmkapiga

Soojuspump töötab samal põhimõttel nagu tavaline külmkapp, ainult et jahutamise asemel toodab soojust.

Erinevus on veel selles, et kompressor ja jahutav osa on viidud õue ja sooja andev radiaator asetatud toa seinale.

Selline aparaat maksab olenevalt võimsusest koos paigaldusega 10 500 – 35 000 krooni.

Lõuna-Eestis paigaldab neid seadmeid Mano Grupp OÜ. Nemad seavad üles põhiliselt firma Mitsubishi Electric õhusoojuspumpasid, kuid pakkuda on ka teiste firmade toodangut.

Õhusoojuspumpade soetamine muutunud aktuaalseks viimastel aastatel.

Montaaž ei võta üle ühe päeva ning selle käigus pole vaja teha ka suuri lammutustöid.

Piisab hoone välisseina väikese, 70-millimeetrise läbimõõduga augu tegemisest, mille kaudu ühendatakse õhusoojuspumba sise- ja välisosa. Firma annab ka kaheaastase garantii.

Agregaadi töötamise ideaaltingimusteks on välistemperatuur +7°C, toatemperatuur +20°C ning õhuniiskus 50 protsenti, siis on seadme kasutegur kolm-neli korda.

Õhku see mingil määral kuivatab, kuid igal juhul vähem kui tavalised radiaatorid. Lisaks on sel elektrostaatilised filtrid, mis õhku puhastavad ja ioniseerivad, lisas ta.

Säästlikuks kütmiseks sobib hästi inverteriga õhk-õhk-tüüpi soojuspump, mis hoiab elektrikulud võimalikult madalal.

Kombineerituna näiteks elekter- või ahiküttega, on õhusoojuspump hea lahendus küttekulude vähendamiseks.

Soojadel talvedel piisab ka ainult soojuspumbast ja lisakütet pole vaja kasutada. Seadme maksumus ei ole mõne teise küttesüsteemiga võrreldes ülearu suur ja seetõttu on selle tasuvusaeg suhteliselt lühike.

Nõuab avatud uksi

Õhusoojuspump sobib nii eramusse kui ka korterisse. Efektiivsema tulemuse saavutamiseks peab aga ruum olema avatud siseplaneeringuga või peavad olema uksed lahti, vastasel juhul ei pääse õhk ruumis liikuma.

Kellel on ahiküte, sellele tähendab õhusoojuspumba lisamine eelkõige suuremaid mugavusi. Elamises olev vajalik temperatuur säilitatakse ka pikemal kodust äraolekul.

Kõik seadmed on varustatud taimeritega, mis lasevad õhusoojuspumba sisse lülitada just sobival ajal ja temperatuuril.

Et seadme paigaldamine on kiire ja lihtne, sobib see ideaalselt ka vanematesse majadesse või suvilatesse, et sealgi olemine mugavamaks teha.

Reeglina piisab ühest seadmest, aga kui ruumide pindala läheneb paarisajale ruutmeetrile, siis oleks parem paigaldada kaks seadet või kaks siseosa.

Lisaks kütmisele on õhusoojuspumpa suvisel palaval ajal võimalik kasutada ka õhu jahutajana. Ehkki soojust saab toota veel kuni kahekümne viie miinuskraadi puhul, on soojuspump kõige efektiivsem temperatuuridel -7°C kuni +7°C.

Kortermajades võivad tekkida probleemid seadme paigutamisega.

Soojuspump koosneb kahest osast ning selle välise osa asetamine sobivasse kohta võib valmistada peavalu.

Kuigi seadme mõõtmed ei ole eriti suured, võib see rikkuda fassaadi üldmuljet, lisaks tekib soojuspumba töötades talvel jää ja suvel kondensatsioonivesi.