Elektriline ehituskunst

Urmas Muru ja Peeter Pere omavahelisi võnkeid ning sellest sündiva arhitektuuri voolutugevust käis mõõtmas arhitektuuriteadlane Mait Väljas.

Eesti arhitektuurimaastikul on mitmeid loomingulisi duosid, kes on juba aastakümneid arvanud, et kaks pead on ikka kaks pead – Vilen Künnapu ja Ain Padrik, Jüri Okas ja Marika Lõoke, Andres Alver ja Tiit Trummal (viimased kaks omavad küll tänaseks isiklikke büroosid). Eelmainitute väärikasse ritta tuleb panna ka arhitektid Urmas Muru ja Peeter Pere, kes oma isikupäraste eramute ja stiilipuhaste kortermajadega eristuvad nii kinnisvarakülade santabarbaralikest villadest, mis jätkavad kunagist „lollide küla“ traditsiooni, kui ka suurte büroode tüüpsetest lahendustest kortermajadele. Kui siia veel lisada paar õnnestunud avalikku hoonet ning aktiivne osavõtt konkurssidest, siis on ilmekalt näha, kuidas väike arhitektuuribüroo on võimeline edukalt ära katma terve ehituskunsti spektri. Eneseteadlikkus, erineva iseloomuga projektide teostamine ja väiksus on iseloomulik mitmetele Eesti edukamatele arhitektuuribüroodele. Ühelt poolt on see tingitud asjaolust, et Eestis on Euroopaga võrreldes elanikkonna kohta arhitekte kordades vähem, teisalt on see kahtlemata tunnustus kohalike arhitektide mitmekülgsusele.

Esmakordselt kohtusite 1986. aastal Tööstusprojektis. Samal ajal lõite koos Raoul Kurvitzaga Rühm T, mis oli 1980. aastate teisel poolel ja taasiseseisvumise alguses üks olulisemaid kunstirühmitusi. Samuti arhitektuuri õppinud Kurvitz jäigi kunsti juurde, teie kaks keskendusite arhitektuurile, mis päädis oma büroo loomisega 1997. aastal. Kes te siis ikkagi olete, kas loomingulised kaksikud või konstruktiivsed antipoodid?

Urmas Muru: Minu arvates me teeme koostööd puhtpraktilistel kaalutlustel. Ka Rühm T tegutses praktilistel kaalutlustel. See võimaldas meil isiklike asjadega tegeleda. Nii on minu arust praegu ka büroos.

Peeter Pere: Tegu on +/- mänguga, vahelduvvooluga, ehk siis pinge, soovitavalt kõrge, peab loomingus säilima. Me pole alati ühel meelel lahenduste otsimisel. Koostöö on töö. Rühm T-s polnud me ühise pildi maalijad, vaid ühiste performance’ite tegijad, mille käigus tuli igasugu actionit ette ja ei tea mille kõigega sai üksteist loobitud või torgitud ning keegi ei kahelnud ühises kunstiteoses. Rühm T aeg on möödas ja see oli lihtsalt üks loominguline etapp. Meil on ka tänases ja homses päevas omad asjad ajada, koos ja eraldi.


ERAMU & korter
Tekst: Mait Väljas
Fotod: Martin Siplane/ portree
www.solness.ee/eramu/index.php?gid=26&id=1040