Moodulseina asemel tee koju roomattsein

Kodu vaheseinte materjal peab alluma hoone välja­töötatud sisearhitektuuri­lahendusele.

Ruume eraldavad vaheseinad peavad täitma korraga mitut tähtsat funktsiooni: olema piisavalt tugevad, hoidma sooja, märgades ruumides kaitsma niiskuse eest ning samas sulanduma ümbrusega ühte stiili. Muidugi ei saa unustada kõige tähtsamat – heliisolatsiooni. Kuid erinevate materjalide omadusi silmas pidades on võimalik igaühel leida endale sobiv variant.

Arhitekt Annes Arro sõnul on seinatüüpidest eelistatumad metallkarkassil villtäidisega kipsplaatkattega vaheseinad või siis kergetest vaheseinaplokkidest laotud vaheseinad – viimistluseks krohv või värv. Seda eelkõige töömahu lihtsuse ning hea hinna poolest.

“Väga populaarsed on ka klaas- ja klaasplokkvaheseinad, erineva tooniga klaasid. Need lubavad luua erinevaid põnevaid lahendusi,” lisab Arro.

Kipsplaatseina ehitamine on võrreldes teiste materjalidega suhteliselt odav ning kiire. ASi Sunorek projektijuht Raimond Kukk soovitab taolist lahendust rakendada pigem kodus kui rendi­pindadel ruumi kabinettideks jagamisel, kuna ruumivajaduste muutumisel tuleb ümberpaigutamiseks ette võtta remont. Kipsseina peale laepaneeli ei saa toetada. Kontoreisse sobivad hästi moodulvaheseinad, mille raam kruvitakse kokku alumiiniumprofiilidest. Raami sees saab kasutada aga mitmesuguse viimistlusega puitlaastplaati, MDF-plaate, lisaks ka klaasi (kirgast, matti, värvilist, karastatud, lamineeritud klaasi). Sellistest moodulitest koostatud seinte eeliseks on lihtne teisaldatavus ruumide jagamisvajaduste muutumisel. Puitlaastplaat on materjalina kergem ja ei paista läbi.

Üha suuremat rolli mängivad arhitektuuris looduslikud materjalid. Ökoarhitektuuris on kasutust leidnud roomatid, krohvi alusmattidena, mida uuesti tootma on hakatud. Roomattidest täidisega puitraamis vaheseinad ilmestavad ruumi ning muudavad selle originaalseks. Annes Arro sõnul muutuvad ka savist seinad üha populaarsemaks. Naturaalsed materjalid muudavad kodu hubasemaks. Huvitava näite võib tuua ka metallvõrgust, mille vahele on pandud näiteks looduslikud kivid.

Betoon on seevastu hästi vormitav materjal. Kombineerides seda teiste materjalidega (näiteks klaasi või puiduga), saab tulemuseks tänapäevase lahenduse. Betoonehitustest ning interjööridest leiab ilusaid näiteid kindlasti Jaapani arhitektuurist. Meie ehituses on monoliitbetoonist vaheseinad siiski harvem pilt selle kalliduse ning aeglase valmimise tõttu.

Vaheseinte heliisolatsioon muutub olulisemaks
Heli levib kõrvalruumidesse kolmel viisil: läbi ukse või seina, läbi pragude, mis on seina ja sellega piirneva lae, põranda või kõrval­seina liitekohtades, või siis otse ehitusmaterjali kaudu, mis kannab heli edasi.

Heli isoleerimine seinte planeerimisel taandub samuti kolmele kokkuvõtvale punktile: esiteks kasutatakse võimalikult massiivseid (raskeid) seinu (materjale), teine võimalus on teha kahekordne sein või kasutada tegusat heli summutavat materjali (näiteks klaasvilla).

Kips- ja kiviseinte heliisolatsiooni parandamiseks võiks kasutada isolatsiooniplaate, perforeeritud heli neelavaid kipsplaate. Krohvitud pinnad neelavad samuti heli.

Välja on töötatud heli summutavad kahekordse kipsiga seina­konstruktsioonid, mille metall­karkassid on teineteisest eraldatud ja mis tavaliste kipsplaadist vaheseintega võrreldes summutavad heli tunduvalt paremini.

Roomatist ja betoonist seintel enim plusse
Plussid
-kipsseinad: üsna odav ning kiire ettevõtmine
-kivi- või betoonseinad ning kergplokk: hästi vormitav ning tugev materjal, helikindel, hea mööbli jms kinnitamiseks
-roomattsein: uudne disain, kerge, peab hästi sooja, hingav materjal, seina paksus tagab suurepärase helipidavuse

Miinused
-kipsseinad: kergesti deformeeruv, vähene heliisolatsioon
-kivi- või betoonseinad ning kergplokk: mahukad viimistlustööd, kokkuvõttes kallis
-roomattsein: seina paksus, pole tulekindel

Allikas: Äripäev