Põrandakatteid süüdistatakse enamasti ennatlikult

Kontoris viibides võivad inimesi kimbutada mitmesugused tervisehädad, sel puhul vaiba või laua materjali süüdistada on aga enamasti ennatlik.

Suure osa ajast veedavad inimesed tööl, mistõttu on kontoriruumide sisekliima tervise seisukohalt väga oluline. Ühed õhu mõjutajad on viimistlus- ja sisustusmaterjalid, mis mõnel juhul võivad normaalsest suurema tundlikkusega inimestel põhjustada allergiat. Seda nähtust nimetatakse haige hoone või ruumiõhu sündroomiks.

Eesti Allergialiidu juhi Maie Jürissoni sõnul on haige hoone sündroomi põhjuseid veel vähe uuritud, küll aga on tehtud uuringuid formaldehüüde sisaldavate toodete kohta. Jüris­soni kinnitusel on just formaldehüüdid, ühed laiemalt levinud allergeenid, need, mis näiteks puitlaastplaadi koostises olles aegamisi eraldudes inimeste tervisele hakkavad.

Formaldehüüdi leidub mööbli ja ehitusmaterjalide tööstuses kasutatavates tehisvaikudes ja selle toime võib ilmneda näiteks uues majas, värskelt remonditud siseruumis või uue mööbli juures, mille tegemisel on kasutatud formaldehüüdiga töödeldud materjale. “Kõige kurikuulsam oli 90ndate alguse kontorimööbel, selles oli formaldehüüdi sisaldus väga suur,” ütleb Jürisson, kelle sõnul sellist mööblit täna enam ei toodeta.

Kui ennast ruumis ebamugavalt tundes pööratakse pilk tihti põrandale ning süüdistatakse ärritusnähtude korral ebatervislikke põrandakatteid, siis Lincona Põrandakeskuse projektijuht Ando Anderson lükkab selle müüdi kohe ümber. “Kaasajal ei saa keegi valmistada põrandakatet, mis oleks tervisele mingit pidi kahjulik,” ütleb Anderson.

Kaasajal ei saa keegi valmistada põrandakatet, mis oleks tervisele mingit pidi kahjulik.
Ando Anderson, Lincona Põrandakeskuse projektijuht Siiski võib teinekord PVC- katete paigaldamisel ehmatada, sest kinnipakitud rullist eraldub tugevat sünteetilist lõhna. “Rullist tulev tugev lõhn on materjalil küljes tegelikult pakkimise tulemusena: tehases pakitakse tooted kohe pärast valmimist kinnistesse pakenditesse ning tootmisel eralduvad lõhnad jäävad tootele külge,” selgitab Anderson. Pärast esimest tuulutamist läheb selline lõhn ära.

Andersoni arvates ei ole tervisele vahet, kas põrandakate on tehtud looduslikust materjalist või sünteetilisest. Näiteks linoleum koosneb läbinisti looduslikest ainetest: sideaineks on linaseemneõli, millele on lisatud looduslikku vaiku, ja täiteaineks on puidutolm, lubjakivipulber ja korgipuru. Samas ei jää linoleumile alla ka PVC-katted. Tehislikke vaike, mis allergiat tekitavad, ei kasutata ka neis.

“Pigem võib olla probleeme mööbli juures kasutatavate puitlaastplaatidega. Konkreetselt põrandate puhul on probleemiks odavamad puitlaastplaatidest aluspõrandad,” ütleb Anderson. “Probleeme võib tekkida erinevate liimide ja betooni koosmõjul.”

Samuti ei maksa Andersoni arvates süüdistada põrandavaipu, mille materjal tekitab harva inimestele allergiat. Pigem toimivad vaibad tolmukogujatena ning allergiat põhjustab just tolm.

“Teinekord ongi raske määrata, miks mõnel inimesel ärritusi esineb,” tõdeb Allergialiitu juhatav Jürisson. “Probleemi tõsidust statistilised näitajad ei peegelda, sest alles viimastel aastatel on hakatud ruumiõhu sündroomile otsima konkreetseid põhjusi,” väidab Jürisson.

Haige hoone ärritab tundlikke inimesi
Hädad, mida tekitab ruumiõhu sündroom
Nahk: sügelemine, kerge punetus ja ketendus kuni päris ekseemini
Nina: nohu või nina limaskesta kuivus
Silmad: pisaravool, sügelemine, kuivus, võõrkehatunne
Kurk: tükitunne kurgus
Kopsud: kuiv köha, sagedad hingamisteede haigused kuni astmani
Muu: peavalud, keskendumisraskused
Allikas: Eesti Allergialiit