Moodne vana tellissein

Kui remontides tuleb välja vana tellis-, laud- või palksein, ei raatsi seda enam tervikuna kinni katta – vana materjal paistab täna ehe ja armas. Õlu, munavalge, õli, roheline seep ja lubi aitavad seinad korda teha.

Paljastatud vanu seinu kohtab järjest enam - vanades agulimajades, maakodudes, pubides,kosmeetikasalongides, galeriides. Paari aastaga on saanud sellest väga levinud sisustusvõte. „Pigem kardetakse, et see hakkab juba tüütama. Väärtust see sein aga kindlasti ei kaota,” ütleb Säästva Renoveerimise Infokeskuse juhataja Tarmo-Andre Elvisto. „Eestis jääb vana, mida välja tuua, järjest vähemaks. Vanad materjalid on vana maja tugev külg, uues majas on oma plussid.”

Kas koorida sein paljaks?
„Siin on kaks suundumust,” ütleb Elvisto. „Üks võimalus on kinni pidada maja ajaloolisest stiilist – kui tollal oli seinal krohv, siis pannakse see tagasi. Näiteks pandi Inglismaal ilusale looduskivist lossiseinale järsku peale lubikrohv. Kui loss ehitati, oli just see prestiizne - kõik külameeste majad ümberringi olid ju ka samast kivist. Nii taastatigi toona ilusam tundunud kuninglikult kollane krohv.”
Teine lahendusviis mängib vana materjali ehedusel. „Sel puhul ei püüta omaaegset stiili taastada täiuseni, vaid tuua välja naturaalset vana materjali. See käib loodussõbraliku suhtumise juurde.” Elvisto sõnul on vahel ka muinsuskaitse seisukohast hea, kui pind jääb katmata. Siis ei rikuta seda ära. „Kui pannakse peale midagi sobimatut, on hullem. Mõnikord võidakse suures tuhinas maha lõhkuda ka seina kattev unikaalne krohv.”

Tellisseinalt krohvi eemaldamine
Krohvi lahti toksimiseks on käepärased kodused vahendid: vasar, meisel ja tolmumask. Üldiselt tuleb krohv toksides üsna kergesti lahti. „Palgilt tuleb krohv kergemini maha, kiviga nakkumine on tugevam,” ütleb Elvisto. "Kui krohv on mingil põhjusel hästi kõvasti kinni, näiteks hilisemal krohvil on sees tsementi, tuleb kasutada spetsiaalseid tööriistarendi instrumente. Nii palju kui võimalik tasub aga vana ja eheda välja toomiseks kasutada traditsioonilisi võtteid.”

Kui suurem krohvimass eemaldatud, on harjamise kord. Elvisto ei soovita kasutada terasharja, sest see kriibib vanad käsitsi valmistatud tellised ära. „Mõned lähevad just seda teed. See on küll sisekujunduse ja maitse küsimus, kuid kivile selline tugev kraapimine küll head ei tee,” sõnab Elvisto ja soovitab kasutada kapron- või vaskharja. Viimase puhul tuleb jälgida, et harja tööosa oleks täisvasest, mitte vasetatud, muidu on seegi kivile liiga kõva vastane.

Pesupäev
Kui ruum võimaldab, kasutavad suurehitajad tellisseina puhastamiseks liiva- ja survepesu, milleks vajalikku tehnikat saab tööriistarendist. Elvisto sõnul võib aga liivapesu kivi kahjustada. „Seda peab oskama õigest kasutada. Survepesu reeglina halba ei tee, kuid sellega peab olema ettevaatlik vuugikohti pestes. Probleemiks on ka vesi – kuhu see panna, et alumised naabrid kõike kaela ei saaks.”
Lihtsad puhastusvahendid on tavaline vesi ja lapp. Veele võib lisada ka taimsetest rasvadest tehtud rohelist seepi. "Kui tellistele jääb mustust või värvi, mis harjates ning vee ja seebiga pestes maha ei tule, soovitavad restauraatorid teha seinale imavat kompressi. Üks levinud koduseid meetodeid on segu, milles on võrdses vahekorras kustutatud lupja ja rohelist seepi. Et kompress toimiks paremini, tuleb sein katta kilega,” soovitab Elvisto.