Spetsiaalseguga põrandad helikindlaks

Priit Pallum
maxit Estonia ASi kuivsegude tootejuht
Kui vanades paneelelamutes võis naabri tegemisi rahulikult pealt kuulata, siis uusehitised saavad pakkuda juba tunduvalt tõhusamat seinte ja lagede helikindlust.

Viimastel aastatel on projekteerimise ja ehitamise käigus hakatud üha enam pöörama tähelepanu konstruktsioonide helipidavusele. Selle põhjuseks on rangemaks muutunud ehitusnormid ja ehitusjärelevalve. Seinte ja vahelagede piisava helipidavuse tagamine on eriti aktuaalne just korterelamutes, sest igal korteril on mitu naaberkorterit.

Valdavalt arutletakse seinte helipidavuse teemadel, jättes muud konstruktsioonid tagaplaanile – “kui seinte helipidavus on tagatud, siis on kõik OK”. Kuid väheoluline pole ka vahelagede helipidavus, need peavad summutama ka sammumüra.

Kõige parema helipidavuse tagab massiivne mitmekihiline konstruktsioon, kusjuures kihid peaksid olema erinevate mahukaalude/tihedustega. Seinte puhul on sellise konstruktsiooni ehitamine lihtne, nt 100 mm Fibo plokk, siis 50–100 mm villa ja veel 100 mm Fibo plokk.

Kirjeldatud mitmekihiline sein on helipidavuse seisukohast efektiivsem kui ühekihiline kivisein. Kuid vahelagede helipidavuse tagamise teeb keerukamaks asjaolu, et mitme paksu betoonikihi korral muutuks konstruktsiooni omakaal liiga suureks ja see nõuab juba paksema vahelae valamist või tugevamate paneelide kasutamist.

Kuid väheoluline pole ka vahelagede helipidavus, mis erinevalt seintest peavad summutama ka sammumüra.
Priit Pallum Seetõttu tuleb kirjeldatud konstruktsiooni ehitamiseks appi võtta spetssegud, mis võimaldavad valada õhukese kihi, olles samas piisavalt tugevad koormuste vastuvõtmiseks. Näitena siinkohal võib tuua fiiberkiududega rikastatud Vetonit dB-plaano, mis on mõeldud just helikindlate põrandate ehitamiseks.

Kuid milline siis on helikindel põrand/vahelagi ja kuidas seda ehitatakse?

Kogu konstruktsiooni lahendus näeb välja järgmiselt:
kandev konstruktsioon (monoliitne või paneelidest vahelagi);
kerge ja tugev isolatsioonikiht (kõva vill);
õhuke tasanduskiht.
Tööde teostamine on küllaltki lihtne, kuid esmakordselt valades on soovitav kasutada kogemustega ehitajate abi. Esmalt paigaldatakse pehme isolatsiooniriba (nt vill) seinte äärde ja vahelage läbivate kommunikatsioonide ümber. Vajadusel tehakse kergkruusaga aluspinna loodimiseks ja põranda projektkõrguse saavutamiseks täitekiht.

Tasandatud kergkruusapinnale paigaldatakse tugevad villaplaadid, servad tihedalt kokku surutud. Villaplaatidele paigaldatakse geotekstiil, mis tuleb põranda servades seintele üles keerata ning põranda-seina nurka suruda.

Edasi paigaldatakse armeerimisvõrk. Võrgu paanid tuleb panna 10 cm laiuse ülekattega, sama kehtib ka paani jätkamisel. Kui kõik nimetatud tööd on tehtud, võib valada pinnale dB-plaano. Kihi piisav paksus on 20 mm. dB-põranda üks oluline eelis on veel see, et töö tuleb teostada viimistlusetapis, kui seinad ja laed on pahteldatud ja krunditud.

Seega saame pärast valamist ehitusprahist puhta ja peegelsileda põranda, millele võib kohe paigaldada põrandakatte.

Järgmisel päeval pärast valamist on põrand käimiskuiv. Koormata võib põrandat umbes seitsme päeva pärast.

Õhuke valuplaat summutab helid efektiivselt:
õhuke ja elastne valuplaat summutab heli efektiivsemalt
dB-põrand on neli korda kergem (võrreldes samaväärse betoonpõrandaga), mis võimaldab valada isegi puidust vahelaele
kiire teostus, sest tegu on isevalguva seguga
õhuke segukiht on elastne, mis muudab põranda kõndimisel ergonoomiliseks
võrreldes kipsiga ei karda dB-põrand vett, sest kasutatav segu on tsemendi baasil
Allikas: Priit Pallum

Äripäev