Puitkatuste hooldus

Katus tuleb hoida puhtana — eemalda sinna kogunenud praht ja katuse kuivamist takistav samblik.
Hoidu katusepinna vigastamisest. Katusealune peaks olema hästi tuulutatud.

Puidust katusekatte suurim vaenlane on päike, mis kuivatab niiskunud puidu liiga kiiresti ja põhjustab puidurakkude rebenemist. Ajapikku kasvavad rebendid silmaga nähtavateks pragudeks.

Traditsiooniliselt on puitkatust kaitstud liigse kuivamise ja ka sambliku tekke eest puutõrvaga. Soovitatav oleks katust tõrvata iga nelja kuni viie aasta tagant. Tõrva hulka võib segada ka linaõli (vahekorras 2/3 linaõli ja 1/3 tõrva). Nn. heleda männitõrva (10%) sisse on võimalik segada ka värvimulda. Enne tõrvama asumist peab katus olema täiesti kuiv. Parim aeg katuse tõrvamiseks on varasuvi. Liiga palava ilmaga ei imendu tõrv puusse vaid voolab alla. Kui ehitatakse täiesti uut kimm-, sindel- või laudkatust, on õige puit tõrvata enne katusele asetamist (kasta kuuma tõrva sisse — u. 70-80 kraadi, nõrutada ja kuivatada). Arvestatava kattekihi saavutamiseks tuleb katusele kinnitatud värske puit veel 3 – 4 korda üle tõrvata (tõrva temperatuur võiks olla 40 - 50 kraadi)

Laaste võib värvida nn. rootsi punasega (värvida iga paigaldatud kiht eraldi) või keeta eelnevalt raudvitrioli lahuses.
Enne varem tõrvatud katuse korduvtõrvamist tuleb selle pind korralikult puhastada. Lahtised tõrvajäägid puhastada terasharjaga kuni püsiva aluseni.