Naabriga suhtlemine

Valides krunti valid endale ka naabrid. Kõik me tahame endale naabreid, kellega saaksime hästi läbi ning üksteist vajadusel abistaksid. Kuigi enamik selliselt oma läbisaamist naabritega ette kujutavad, pole tegelikkuses suhtlemine naabritega alati mitte kõige parem.

Miks?

Peamine põhjus on minu arvates selles, et inimesed ei panusta oma aega naabritega suhtlemisse. Kui harva suhelda ja rääkida, tekivad lihtsamini arusaamatused. Igal inimesel on oma tõekspidamised ja arusaamised ning sageli aitab just aktiivne suhtlemine teisel poolel paremini mõista, miks käitutakse niimoodi. See aitab leida lahendusi, mis sobiksid mõlemale poolele.

Peamised erimeelsused naabritega tekivad majaomanikel piiride ja aiaga. Väga levinud probleemide allikaks on näiteks see, et puud kasvavad selliselt, et osad oksad ulatavad ka naabri aeda või varjavad teise aeda päiksevalguse eest. Või läheb koer läbi katkise aia naabri aeda. Või tekivad arusaamatused näiteks uue naabritevahelise aia rajamisega, kui ei meeldi ühele naabrile aia materjal. See nimekiri, millest probleemid võivad tekkida on pikk. Sageli tekivad arusaamatused väga tühistest asjadest, piiab kasvõi ühest lärmakast sünnipäevast aias, et naabriga tülli minna.

Lahendusena pakun välja, et kutsu naaber endale vähemalt paar korda aastas ametlikult külla, tee väike grilliõhtu ja räägi naabriga.

Kui läbisaamine on hea, siis on lihtsam koos leida lahendusi ka sellistel kordadel, kui vaja tõsistematel teemadel rääkida.

Millised on Sinu läbisaamine oma naabritega?

Koostanud: Eno Pappel