Mille järgi valida kodu kütmiseks kaminasüdamikku?

Ille Grün-Ots

Kaminasüdamiku valikul lähtu kasutusmugavusest ja ekspluatatsioonikuludest. Salongi 12 Kaminat juhataja Priit Hanson annab kaminasüdamiku valikul nõu.

•• Kuidas valida kaminasüdamikku majja, kus kaminahi on peamine soojusallikas?
Kui kodus elatakse aastaringselt, sobib kaminasüdamiku baasil toimiv kamin, sest ahi ei talu järske temperatuurimuutusi. Et ahjust oleks rõõmu aastateks, on soovitav, et selle sisetemperatuur ei langeks alla 30 kraadi. Kõigepealt tasub endale selgeks teha, kui tihti on plaanis kaminat või ahju kütta. Ahju kütmine võtab aega, sest hakkab läbi väliskesta soojust loovutama alles 4-6 tunni pärast. Kaminasüdamiku ümber hakkab soe õhk liikuma juba 30 minuti pärast.
•• Kui suur peaks olema kaminasüdamiku võimsus? Kas kahekordse maja jaoks ühest kaminast piisab?
Rusikareegel on, et üks kilovatt kütab ära 10 m2. Pea silmas, et energiat annab siiski küttematerjal, mitte kaminasüdamik. Teatud ettevaatusega tuleks suhtuda 16 kW ja sellest võimsamatesse kaminatesse. Oluline näitaja on kasutegur, mis peaks küttekaminal olema 70-80%. Kahekordse maja puhul saab soojust teisele korrusele juhtida torudega. Vajadusel saab lisada ventilaatori.

•• Südamikke on malmist ja terasest. Mis on nende head ja halvad küljed?
Malmsüdamikud on vastupidavad, kuid pisut kohmaka ja vanamoelise disainiga. Tavalisest terasplekist kaminad ei pea kaua vastu, kuid corten-terasest kaminasüdamikud on vastupidavad ja kaasaegsema disainiga.
•• Mida veel kaminasüdamiku hankimisel peaks jälgima?
Kaminasüdamike valik on suur ja need erinevad suuruse, vormi, uste avamisviisi, viimistluse ning tehniliste parameetrite ja hinna poolest. Valikul ei tohiks lähtuda vaid seadme hinnast. Võta arvesse ekspluatatsioonikulusid, kasutamismugavust, pikka tööiga tagavaid tehnilisi lahendusi ning garantiitingimusi. Kaminasüdamike ja -ahjude, aga ka moodulkorstnate monteerimine tuleks kindluse mõttes usaldada spetsialistidele.

Mis on kütteseadme kasutamisel keelatud:

•• paigaldada suitsulõõri ventilatsiooniresti või kasutada ventilatsioonilõõri suitsu juhtimiseks;
•• kütta pragunenud seina, mittekorras koldeukse või muu tulekahju põhjustada võiva defektiga kütteseadet;
•• süüdata kütteseadme koldes tuld põlevvedeliku abil;
•• kütta katelt, ahju või pliiti koldeust sulgemata;
•• kütta kivisöe, koksi, põlevkivi, gaasi või sünteetilise materjaliga küttekollet, mis pole vastava kütuseliigi jaoks ette nähtud või kohandatud;
•• paigutada kütust, põlevmaterjali või -eset kütteseadme välispinnale lähemale kui 0,5 m ja selle koldeava ette lähemale kui 1,25 m koldeava esiservast;
•• jätta küdevat küttekollet järelevalveta, välja arvatud automaatjuhtimisega kütteseade.

Kuhu võib kamina ehitada?

Nõuded
Millest lähtuda?
•• Ehitusseaduse kohaselt on tehnosüsteemide muutmiseks vajalik kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek. Luba ei pea taotlema juhul, kui kamina või muu küttekolde paigaldamist saab käsitleda tehnosüsteemi mingi osa asendamisena. Selle üle, kas tegu on tehnosüsteemi muutmisega või mingi osa asendamisega, otsustab kohaliku omavalitsuse ehitusjärelevalve ametnik.
•• Kortermajas võib lisakamina ehitada, kui majal on suitsulõõr. Tallinnas tuleb esmalt tellida projekt ja saada ehituseks linnavalitsuse linnaplaneerimise ametist luba. Ehitus tuleb kooskõlastada ka päästeametiga. Suitsulõõrita majas on asi keerulisem. Korstna saab paigaldada küll maja välisseinale, aga fassaadimuutus peab ka arhitektuurselt sobima.
•• Kui juurde/ümberehituste dokumendid pole korras, võib õnnetuse korral tekkida probleeme kindlustussummade väljamaksmisega.

Eesti Päevaleht