Kortermajade soojustamine termovahuga

Käesoleval juhul käsitleme kokkuvõtlikult võimalusi kortermajade välispiirete soojustamiseks termovahuga. Nimetatud tehnoloogia rakendamine annab võimaluse kõige kiiremini ning efektiivsemalt parendada välispiirete soojapidavust, rikkumata seejuures piirete niiskusreziimi.

Nõukogude perioodil ehitatud silikaattellistest korterelamud võib lugeda praktiliselt mittesoojustatuks. Seintesse jäetud õhuvahed ei toimi isolatsioonina, kuna õhu konvektiivne liikumine jahutab seinapinda. Kui lisada veel halvasti tihendatud vuugivahed, millede kaudu tungib seinatühemikku külm välisõhk, ei ole mõtet rääkida arvestatavast soojatakistusest.

Üldjuhul on seda tüüpi kortermajade seinapaksus 56 cm, kusjuures iga kuues kivikiht on laotud risti sidekihina ning kui viie kivikihi osas paikneb õhuvahe poole kivipaksuse, so 12cm kaugusel seina välispinnast, siis sidekihtide kohal on tühemiku kaugus välispinnast 25cm. Seda tühemikku termovahuga ei soojustata. Kuna sidekihid moodustavad 17% seinapinnast, kuulub soojustamisele ülejäänud pinnaosa ehk 83%. Millist efekti annab siis termovahu kasutuselevõtmine lisasoojustusmaterjalina? Esmane efekt seisneb selles, et tehnoloogiat saab rakendada kohe, ilma erilise ettevalmistuseta. Teiseks, puudub vajadus lisatöödeks. Kolmandaks oluliseks momendiks võib lugeda teostamise kiirust. Näiteks 700m2 seinapinnaga elamu soojustamise kestuseks on 5-6 päeva.

Kahjuks ei saa termovahuga soojustamist kasutada 9-korruseliste tellisseintega korruselamute soojustamiseks, kuna esimese kolme korruse osas on iga teine kivikiht risti asetsev sidekiht ning moodustab 50% kogu seinapinnast. Kõrgematel korrustel on sidekihtide osakaal 30%. Reaalselt ei ole termovahuga soojustamise tehnoloogia antud juhul rakendatav seoses soojustamist võimaldava pinna vähesusega, puuritavate avade väga suure kogusega ning saavutatava soojusliku efekti madala tasemega.

Teostatud soojustehnilised uuringud ning arvutused on näidanud, et käsitletavat tüüpi välisseina põhiline soojuslik näitaja, soojaülekandetegur i U väärtus on enne lisasoojustuse paigaldamist 1 - 1,1 m2*K/W. Siinjuures tuleb lisada, et meie vabariigis kehtestatud normatiivne U väärtus peaks olema 0,28 m2*K/W ning soovituslik koguni 0,25 m2*K/W. Seega on seina soojajuhtivus ca 4 korda suurem kui on meie kliimavöötmes soovitatav. Siit tulenevad ka äärmiselt suured energiakaod .

Võttes aluseks nimetatud 56 cm paksuse silikaatseina ning 5cm laiuse õhuvahe, annavad arvutused seina soojatakistuseks 0,91 – 1,0 W/m2*K ning soojaülekandeteguriks juba varemnimetatud 1 – 1,1 m2*K/W. Täites seinatühemiku 83% ulatuses termovahuga, saame seina soojatakistuseks 2,24 W/m2*K ning seina soojajuhtivust iseloomustavaks U- arvuks o,5 m2*K/W , milline on enam kui kaks korda väiksem kui enne termovahu kasutuselevõttu. Seega paraneb termovahuga soojustamise tulemusena seina soojapidavus ca 2 korda.

Termovahuga soojustamise tehnoloogiat on võimalik rakendada ka paneelmajade korral. Erinevus võrreldes silikaattellistest välisseina soojustamisega seisneb selles, et paneelides olev tühemik on täidetud klaasvillaga, milline on käesolevaks hetkeks suurelt osalt ära vajunud ning kaotanud oma isolatsiooniomadused. Sisestatav termovaht surub paneelitühemikus paikneva klaasvilla kokku, moodustades isolatsioonikihi, kus termovahtu on ca 70% ning klaasvilla 30% ulatuses. Arvutuste kohaselt parandab termovahu lisamine paneelseina soojapidavust, sõltuvalt paneeli seisukorrast ja tüübist 20 – 25% võrra.

Termovahuga on edukalt soojustaud mitmeid korterelamuid. Vaid mõned näited nendest: Vase 3, Tallinn; Metalli 9, Tartu; Kuuse 24 Laagri .

Kas Te olete kuulnud midagi polüuretaansoojustusmaterjalidest? Kuni kaks korda efektiivsemad! loe lisaks siit-> target=_blank>www.therm.ee/est/Poluuretaan-pritsvaht