Akvaariumikalad pakuvad silmailu, kuid vajavad igapäevast hoolitsust

Akvaariumid on aina populaarsemad, olles juba moodsama kodu sisustuse kohustuslik osa. Milliseid kalu aga valida, kui tekib soov toanurka akvaarium muretseda? Nõu annab Katrin Paulman, poe Kalake juhataja.

FOTOST:
KALA KODU: Taimede valikul tuleb silmas pidada, et kalad elaksid akvaariumis võimalikult sarnastes tingimustes tavaeluga. Pildil ogapõsk-anemoonahven.

«Kes pole kunagi varem kaladega kokku puutunud, siis on algul parem harjutada n-ö tavaliste kaladega. Tahtmist peab olema. Kaladega ei ole nii, et kord kuus vaatan,» ütleb Katrin Paulman, akvaariumipoe Kalake juhataja. Algajale kalapidajale soovitabki Katrin gupisid või kuldkalasid.

Mereveekalade hooldamine on raskem, seetõttu oleks hea alustada väiksematest mageveekaladest, kelle hooldamine ei ole keerukas ja kes pole ka nii pirtsakad. «Kõige populaarsemad ongi kuldkalad,» ütleb Paulman. «Kuldkalu on palju liike, nii saab igaüks endale meelepärased uimelised valida.»

Kalade eluea kohta on lihtne reegel – mida väiksem kala, seda lühem on ta eluiga. Parvekalad elavad 3–5 aastat, suuremad võivad elada kuni kümme aastat või isegi rohkem – kõik oleneb liigist. Kalade hinnad ulatuvad seinast seina – 15 kroonist mitme tuhandeni. Hinna määrab kala kasvatamise raskusaste, kui kerge on seda konkreetset liiki hankida, suurus – hinda mõjutavaid faktoreid on mitu.

Akvaarium olgu pigem suur kui väike

«Kui inimene tuleb akvaariumi ostma, siis peab ta arvestama sellega, et akvaarium valitakse kalade järgi, mitte vastupidi,» ütleb Katrin Paulman. Inimesel peaks enne olema mingigi ettekujutus, milliseid kalu ta pidada tahab. Selle järgi soetatakse ka vastava suurusega akvaarium.

Üldiselt on kaladele parem ikka suurem akvaarium. Ka on suuremat akvaariumi lihtsam puhastada – suurem süsteem püsib kauem puhtana.

Kuldkala akvaarium on üsna lihtne – talle sobib toatemperatuuriga vesi ja erilisi lisaatribuute tarvis ei ole. Kuldkala pole küll parvekala, ta võib elada ka üksinda, kuid seltsilisega on tal ikkagi parem. Röövkalade, näiteks ahvenaliste puhul tasub aga vaadata, et akvaariumis oleks ühe isase kohta mitu emast – neile meeldib omada haaremit.

Tähele tuleb panna, kas tegu on külmavee- või troopilise kalaga. Esimeste akvaariumivesi võib vabalt olla toatemperatuuril, kuid troopiliste kalade puhul tuleb silmas pidada, et veetemperatuur jääks 24–26 kraadi ligi. Mageveeakvaariumide kuningas diskus aga vajab 30kraadist soojust.

Sobiva veetemperatuuri hoidmiseks kasutatakse soojenduspulki. Mõnes suures akvaariumis on soojenduselemendid ehitatud välisfiltri sisse, nii et akvaariumis endas ei ole peale kalade ja taimede mingeid lisavidinaid. Väiksematesse sisefiltriga akvaariumidesse saab aga soojenduspulga juurde osta.

Ka vajavad mereveeakvaariumides elutsevad korallid spetsiaalset valgust, seega tuleks hoolt kanda ka neile sobiva lambi muretsemise eest. Piisavalt valgust vajavad elamiseks ka taimed. Üldiselt aga kalad valgustusest suurt ei pea ning päevavalgusest piisab neile täiesti. Kes aga soovib, võib muidugi akvaariumidesse lambid muretseda, nii on ka kalu parem jälgida. Küll aga peaks akvaariumil kindlasti peal olema kaas, sest osa kalasid võivad välja hüpata.

Akvaariumi põhi vali kaladele sobiv

Akvaariumi põhja katab kruus, ka selle omadused sõltuvad akvaariumiasukate eripäradest. Kaladele, kes kipuvad põhjas tuhnima, ei sobi väga terav kruus, nad võivad end lihtsalt ära lõhkuda. Röövkaladele pannakse see-eest jämedamat kruusa, kuna nad armastavad põhja oma maitse järgi dekoreerida.

«Röövkalad tõstavad põhja ümber nagu nad ise tahavad, mitte nagu teie tahate,» räägib Katrin Paulman. Ka ei saa röövkalade akvaariumisse panna elustaimi, kuna nad kipuvad taimed ära lõhkuma. «Kunsttaimed, jäme kruus, suured kivikoopad,» loetleb Paulman röövkalade akvaariumi sisu.

Katrin soovitab osta akvaariumisse ka nn põhjakoristaja. Tegu on kalaga, kes, nagu nimigi ütleb, aitab hoida akvaariumipõhja puhtana, süües põhjast toidujääke. Ka sööb ta klaasi pealt vetikaid ning aitab akvaariumi puhtana hoidmisele kaasa. Põhjakoristajaid on samuti erinevaid ning ka see kala tuleks osta selle järgi, milline akvaarium kodus on.

Puhastamine võta ette kord kahe nädala jooksul

Akvarist peaks kindlasti kord kahe nädala jooksul oma kalade elupaika korralikult puhastama. Siis tuleb välja vahetada umbes kolmandik veest, puhastada klaasseinu, sifoonida põhi, väetada taimi ning korjata ära kõik taimejäänused. Viimane on eriti oluline, sest lagunevad lehed-juured võivad põhjustada probleeme.

Ka on oluline mitte korraga välja vahetada kogu akvaariumitäit vett. «Vees on oma bioloogiline keskkond,» selgitab Katrin. Kui kogu vesi korraga välja vahetada, siis läheb sissetöötamiseks aega. Seetõttu soovitatakse ka uue akvaariumi ostmisel lasta sel vähemalt kaks nädalat ilma kaladeta töötada – et kujuneks välja stabiilne ja sobiv bioloogiline keskkond.

Akvaariumiseinte puhastamiseks on tõhus abiline – magnetpuhasti. Nii saab seinad seestpoolt ilma kätt märjaks tegematagi puhtaks. Magnetpuhasti miinuseks on selle ebasobivus nurkade puhastamiseks, aga nurkadega saab edukalt hakkama ka tavaline nõudepesuhari.

Kui algaja kalapidaja ostab endale väiksema, näiteks viie- või kümneliitrise ümmarguse akvaariumi, siis ei ole soovitatav sinna elustaimi panna. Küll aga saavad seal kunsttaime seltsis kenasti hakkama paar gupit. Kuldkaladele nii pisikesi akvaariume Paulman siiski ei soovita – nende eluaeg kipub väikeses süsteemis lühikeseks jääma.

Taimed on akvaariumis vajalikud

Mõni kala aga armastab taimi närida, seega sobivad tema elukeskkonda elustaimed. Samuti on elustaimed akvaariumis vajalikud lämmastikringluses, mis seal paratamatult tekib. Väikeses koguses pole väljaheidetest tekkivad nitraadid kaladele ohtlikud ja taimed suudavad neid ühendeid siduda. Suuremas koguses muutuvad nitraadid kaladele mürgiks. «Seepärast vahetatakse ka vett, et lahjendada mürkide taset,» selgitab Katrin.

Söötma peab kalu iga päev

Kalad vajavad sööta iga päev, seega tuleb olla väga hoolikas, et su hoolealused nälga ei jääks. Näiteks röövkalade puhul on oht, et nad hakkavad üksteist näljaste pilkudega vaatama. «Kes nõrgem, selle sööme ära,» kirjeldab Katrin röövkalade hingeelu.

Teistpidi on ohtlik ka liigsöötmine – sel juhul hakkab järele jäänud toit vees lagunema, võib tekkida vetikas, vesi läheb sogaseks ning juba ongi mitu probleemi. «Pigem vähem, kui rohkem,» sõnab Paulman. Mugavamatele akvaariumiomanikele on automaatsöötja, mis puistab kaladele kindlaksmääratud ajal toitu. Selle seadme puhul tuleb ainult hoolikas olla, et sööta jätkuks.

Pikemaks ajaks puhkama sõitvad kalaomanikud saavad kasutada toidutablette, millega uimelised saavad hakkama nädala-paar.

Põllult ära kivi kaunistuseks too

Akvaariumisse võib lisada ka silmailu pakkuvaid kaunistusi – majakesi, laevu, kive, juurikaid. Tähele tasub aga panna, et põllult korjatud kivi akvaariumisse paigutada pole mõtet, nii võivad vette sattuda mittesoovitatavad bakterid. Poodides on müügil spetsiaalselt kuumaga töödeldud kive, mis akvaariumisüsteemi sobivad.

Peale kalade ja kunstkaunistuste saab akvaariumisse panna elama ka muid vee-elukaid – nii mere- kui ka mageveekrevette ja näiteks tigusid. Akvaariumis ei pea seega elama ainult kalad.

Katrin Paulmani sõnul muretsetakse akvaarium tänu rahustavale mõjule. «Osa inimesi lihtsalt istub ja vaatab, see rahustab tegelikult meeletult,» selgitab Katrin, miks on akvaariumid ja neis ringisiiberdavad uimelised nii palju populaarsust võitnud.

Dagmar Lamp
SL õHTULEHT

www.kalake.ee