Õigesti ehitatud saunas on hea viibida

Iga kerise ja lavaga ruum pole veel saun. Et saunast ka rõõmu oleks, tuleb see ehitada vastavalt nõuetele ning valida sisse korralik keris.
Kui eramus või korteris pole veel sauna, siis renoveerimise käigus võiks kindlasti kaaluda selle rajamise võimalusi. Sauna saab rajada peaaegu igasse hoonesse, kui järgitakse esitatud nõudeid. Saun on niiske ruum. Et niiskus hoonet ei kahjustaks, peab olema korralik tuulutus (soovitavalt sundventilatsioon) ning korralik hüdroisolatsioon ja aurutõke seda nõudvates kohtades. Okupatsiooniaegsetes eramutes on saun tihti keldrisse rajatud. Tegemist on siiski hädaabinõuga. Juba ainuüksi tuulutuse tagamine ja niiskuse tõkestamine on maa-alustes ruumides parasjagu problemaatiline, rääkimata kasutamismugavusest. Sauna koht on eluruumide juures, mitte laopinnal keldris. Esmalt tuleks selgeks teha, millise funktsiooniga sauna vajatakse – kas rituaalisauna, argipesu kohta või sotsiaalsete sündmuste keskpunkti. Saun kui seltsielu keskpunkt on nüüdisajal oma tähtsust minetamas, sest kalli ehitushinna juures on üsna mõttetu rajada suurt ruumi, kus heal juhul vaid korra kuus viibitakse. Rituaalisaun on eelkõige koht, kus käib tõeline saunagurmaan. Kõige enam vajatakse siiski sauna kui argipesu kohta, kuna tööinimesel on mõnulemiseks aega vähe. Sellest, kas saun tehakse vaid enda perele, või on see ka sotsiaalse läbikäimise kohaks, sõltub suuresti planeering ja ruumide suurus. Argipesuks mõeldud saun võib olla minimaalmõõtmetes ja piisab kahest ruumist: tualettruumist (vannitoast) ja leiliruumist.
Leiliruumi saab rajada ka mõõtudega 1,5x1,5 m. Korterisse rajatava sauna leiliruumi optimaalseks suuruseks on 1,5x 1,8 m. See mõõt sobib ka väiksemasse eramusse. Gurmaani sauna minimaalne maht on 10 m³, pindala ca 4 m². Sellises saunas saab lava teha L-tähe kujulise ja korraga mahub kaks inimest vabalt lesima. Saunapidudeks rajatud sauna leiliruum võiks olla mõõtudega 2 x3,5 m. Sellises leiliruumis asetseb keris keset ruumi ja lava on paigutatud ümber kerise. Nii on hõlpsam kaaslastega suhelda. Väiksemal saunal, eriti korterisaunal, puudub vajadus riietusruumi järele. Suuremas saunas peab olema 3 ruumi: leiliruum, pesuruum ja riietusruum. Nende ruumide omavaheline proportsioon võik olla 1 : 1,5 : 2 (leiliruumi suurust), nii on tagatud, et saunalised üksteiselt ruumi ära ei võta. Kui riietusruumis on kamin, nõuab see veel ca 4 m² lisapinda. Suurem saun võiks asetseda omaette hoones või hoonetiivas. Samuti võiks selline saun olla täiesti vabalt suitsusaun kui läbi aegade parimaks tunnistatu. Suitsusauna puhul tuleb ainult arvestada, et seda köetakse vaid ühe korra – pärast kütmist lüüakse leiliga õhk puhtaks ning kui inimesed sees, enam puid alla ei panda. Sellises saunas on kõige mugavam viibida teise või kolmandana, kuna siis on õhk vingust juba täiesti puhas, kuid keris pole veel märkimisväärselt jahtuma hakanud.
Keris on sauna süda
Gurmaani saunas on kaks kerist : puudega köetav ja elektrikeris. Puukeris annab tunduvalt mõnusama leili kui elektrikeris, paraku ei jõua puudega tavaliselt sagedamini kütta kui nädalalõppudel ja pidupäevadel. Kahe kerisega saunas ongi elektrikeris argipesuks, et pingelise tööpäeva järel saaks lõdvestuda. Nii puu- kui ka elektrikeriste tüüpe on küllaldaselt ning jalgratast pole enam vaja ise leiutada, käepärastest materjalidest kerised ilmselt kuuluvadki unustusehõlma. Hea leili saab kerisest, millel on piisavalt kive ja kivid on õiget sorti. Miinimumkogus kive on 50 kg. Põhjanaabrite meelest ei vääri agregaat, millel kive alla 50 kg, kerise nime – see on pelgalt kivisoojendaja. Kerisekivide massist sõltub kerise kapasiteet ehk võime head leili välja anda. Tüüpviga, mis tihti tehakse, on liiga madal leiliruum. Ekslikult arvatakse, et sauna kõrgus pole oluline ja seda võib vabalt vähendada. Liiga madal lagi on ka põhjuseks, miks saun ei sobi keldrisse. Heas saunas on leilivõtja alati pealmisest kerisekivist kõrgemal, ka istudes. Mida kõrgemal kerisest lava on, seda nauditavam on leil. Väga oluline on ka saunalava ja sauna lae vaheline kõrgus. See peaks olema vähemalt 110 cm, kuid mitte rohkem kui 120 cm. Selline kõrgus tagab, et nägu oleks istudes leili suhtes õigel kõrgusel. Saunas peaks olema hea õhuvahetus. Hapnikurikas õhk saunas on sama oluline kui kerisekivide kogus või mõni muu eespool nimetatud aspekt. Ka keris ei tohiks õhust hapnikku ära süüa, paraku on see elektrikerise üks negatiivseid omadusi. Sauna õhuvahetus peab olema nii efektiivne, et oleks tagatud higi ja väljahingatava süsinikdioksiidi kiire äravool leiliruumist. Elektrikerisega saunas tuleb sissepuhutav värske õhk juhtida kerise kohale, ülemisest kivist ca 50 cm kõrgusele. Väljatõmbeava ideaalne koht on võimalikult kaugel kerisest – lava all, umbes lavalistuja kandade kõrgusel. Teine väljatõmbeava peaks olema võimalikult lae all, aga see on mõeldud leiliruumi tuulutamiseks saunaskäigu järel. Puukerise puhul tuleb kasutada traditsioonilist õhu juhtimise skeemi – värske õhk juhitakse kerise ette, alla või taha ning väljatõmbeava on lae all.
Saunaga hoonetes on kindlasti soovitav rajada sundventilatsioon. Vähemalt väljatõmme peaks olema mehhaaniline. Ka värske õhu haare läbi konstruktsioonide (filterklappide) peaks olema piisav. Sama oluline kui leilivõtmise ajal õhuvahetuse tagamine on korralik saunajärgne tuulutus. Niiskus on hoone ja selle elanike üks suuremaid vaenlasi.
Saunaga vannitoa põrandas peaks kindlasti olema trapp. Suuremates saunades peaks see olema nii leiliruumis kui pesuruumis. Korteri saunas piisab trapist pesuruumis eeldusel, et kalded leiliruumist on rajatud korralikult trapi suunas. Paratamatult satub leili visates osa vett põrandale, leiliruumist duði alla ja tagasi. Trapp saunaruumide põrandas hõlbustab ka nende pesemist. Nii saab ruumid lihtsalt veega lausa voolikust üle uhtuda.
Saunas käimine on tihti rituaalne toiming, seetõttu ei saa sauna valmis ehitada uisapäisa ega suhtumisega, et iga kerisega (kivisoojendajaga) ruum ongi saun.
Heas saunas on õhu-vahetusel väga tähtis roll. Leiliruumi õhk peab olema hapnikurikas. Kuna elektrikeris “sööb” õhust hapnikku, siis erineb selliste saunade õhuvahetus oluliselt traditsioonilise leiliruumi omast. Sisenev värske õhk juhitakse kerise kohale. Õhu väljatõmbeks on vaja kahte ava. Esimene (V1) asub lava all, võimalikult kaugel kerisest. Teine (V2) lae vahetus läheduses. Alumine on avatud pidevalt. Ülemine on reguleeritav ning seda kasutatakse leili timmimiseks ja saunaskäigu järel tuulutamiseks – avatakse siis täielikult. Piisava õhuvahetuse tagamiseks peab väljatõmme toimuma mehaaniliselt.