Aastaring aedniku aias

Tartu Tammelinn on kuulus vanade suurte kruntide ja väärikate aedade poolest. Ent siin leidub ka märksa väiksemaid ja uuemaid aedu. Üle tosina aasta on oma tillukest Inglise tüüpi õueala kujundanud Liis Altmäe.

"Aed on üks suur ringmäng teemal elu - surm - elu. Elu tärkab varakevadel pärast lume sulamist, kui muruplatsil hakkavad õitsema lumeroosid, lumikellukesed, märtsikellukesed ja krookused. Viimaseid leidub ka peenardes, sest koos okaspuudega pakuvad need esimesed õitsejad pilkupüüdva vaatepildi. Seejärel löövad oma õienupud lahti nartsissid ja tulbid, veidi hiljem meelespead ja viljapuud - kirsid, õuna- ja ploomipuud. See on imekaunis aeg," jutustab aia perenaine, maastikukujundaja Liis Altmäe.

Roosid ja sibulad koos

Tema aasta ringi vaadeldav aed on sündinud hetkeimpulsside ajel. Kuna ruumi pole palju, on ta oskuslikult sobitanud lillepeenrad, okas- ja viljapuud, väikese tiigi ja muruplatsi toredasse ansamblisse. Lähemal vaatlemisel meenutavad lillepeenrad küll Tootsi omi. Tulbivarte vahelt tõusevad roosid, küüslauk, petersell, till, sibul ja muudki. Päris huvitav on rooside kõrvalt maitsetaimi noppida.

Suvel muutub liigirikas aed lopsakaks. Arvukate roosisortidega õitsevad samal ajal liiliad, lillherned, kukekannused, lupiinid, floksid, astilbed, elulõngad, põdrakanep, pojengid, kassisabad ja suured puupojengid.

Mitu aastat niisama tukkunud heitlehisele rododendronile näitas aednik tänavu kevadel labidat ja suures üleskaevamise hirmus puhkevad just nüüd sel taimel pungad.

Soojal ajal kolib aednik õue ka eksootilised potitaimed - võimsa 25aastane oleandri, mis õitseb nagu kasvaks ta Vahemere kaldail, ja niisamuti kastanbonsai.

Viinamarjad oma aiast

Liis Altmäe kasvuhoones on viinamarjaistandus ja heal aastal jagab ta marjasaaki sõpradega. Samuti armastab ta tomateid. Esimesed oma aia viljad valmivad mai lõpus. Võõralt maalt pärit tomateid aednik põhimõtteliselt ei söö, sest neil pole õiget maitset.

Selles Tammelinna aias on parajalt vilja- ja okaspuid, ilupõõsaid, lilli ning muru. "Kõige keerulisem on hooldada muruplatse," arvab Altmäe. "Kui on soojad ja vihmased ilmad, peab muru vähemalt kaks korda nädalas niitma, et üldmulje oleks vaadeldav. Mina küll ei tahaks kogu aeg muruniitjaga täristada."

Tema arvates peaks aeda kindlasti puid istutama. "Puud annavad aiale õhulisust. Pihlakad, pärnad ja tammed olid meie esivanematele pühad puud. Väiksemasse aeda võiks tuua näiteks puude püramiidjaid vorme. Püramiidjas tamm on omamoodi väärikas, kuigi ta võra on tunduvalt väiksem kui Wiiralti tammel. Ilusad on hobukastanid. Paar okaspuud peaks samuti aeda panema, sest kui lehtpuud ja -põõsad on raagus, tõstavad igihaljad taimed tuju.

Lillepeenraid kujundama hakates soovitab Liis Altmäe sibullillede ja püsikute vahele n-ö täitetaimi, näiteks meelespeasid istutada, et umbrohi ei pääseks võimule ja oleks vähem rohida.

Väga oluliseks peab ta komposti valmistamist. Tekib ju igas majapidamises hulk orgaanilisi jäätmeid, mis õigel ladustamisel laagerdub aasta-paari jooksul väärtuslikuks mullarammuks.

Soomes aiandust tudeerinud Liis Altmäe leiab, et aeda kujundades ei ole piiranguid, lihtsalt tuleb anda oma fantaasiale vabad käed ja kui teadmistest puudu tuleb, leiab arvukatest aiaraamatutest häid ideid. Näiteks ilmestavad tema õue koorunud värviga toolid, millesarnaseid nägi ta ühes Prantsuse aiaajakirjas.

Aias ei pea ainult tööd rügama, arvab aiakujundaja. Kevadest sügiseni korraldab ta oma sõpradele piknikke ja grilliõhtuid. Ilus aed on tegelikult selleks, et elust rõõmu tunda. Nagu Joosep Toots - eestlaste rõõmsameelse ja loomingulise aiakunsti algataja.

Tiina Kolk
Oma Maja
Äripäev

Fotod: Andres Haabu