Katuse lisatarvikud 1. osa: vihmaveesüsteemid

Katuse paigaldamise eel on loogiline, et majaomanik soovib teada selle võimalikult täpset maksumust. Katusekatte või –tööde maksumust saab vaadata kui hädapärase olukorra päästmist või nii-öelda täispaketti, mille tulemusena sünnib funktsionaalne katuselahendus. Viimane annab turvalise tunde katusel liikuvale korstnapühkijale, lubab talvel lumekoormaga olla kindel, et kukkuv lumi ei taba inimesi ja vara, ning katus peab vastu ka ohtlikult sähviva äikesehoo. Edasijõudnutele on võimalus panna katus lisaks ka elektrit tootma.

Kuigi äärmiselt tavapärane on olukord, kus esmalt vahetatakse katusekate ja paigaldatakse muu hädapärane, jättes ära näiteks vihmaveesüsteemid, siis soovitab Toode AS siinkohal katusemeistrilt alati uurida, millise hinna ja lisakuludega need hiljem majale külge saab. Enamasti on nii toodete valiku vaatenurgast kui ka tööjõu kulude poolest soodsam rennid-torud paigaldada koos või lausa enne katusekatet. Rennide kinnitused on seeläbi soodsamad (jäävad ära mitmed lisakronsteinid ja –tarvikud), visuaalselt korrektsemad ja kohati ka tugevamad. Vihmaveesüsteemide paigaldamise vajadus on ilmselge – rennide ja torude kaudu kindlasse paika juhitud vesi ei määri ja riku tilkudes seinu, vesi ei jää seisma hoone soklisse, kust on lihtne tee vundamendi alla. Seda eriti vanemate ja renoveeritavate elamute korral.

Rennide puhul on oluline, et neil oleks võimalikult vähe omavahelisi liitekohti ja seetõttu soovitame kasutada võimalikult pikki ja mõistlikkuse piires ühes tükis renne. Iga rennide omavaheline liitekoht on vaatamata mistahes liitelahendusele alati potentsiaalne tilkumiskoht. Samuti saab täpsete pikkustega rennide korral hoida kokku materjalikuludes, kuna ei teki mingeid jääke. Lahendus nõuab küll mõnevõrra täpsemat mõõtetööd, kuid tulemus on aastakümneteks parem ja tehtud pingutus igat minutit väärt. Rennide korral rõhutame järgida tootjapoolseid nõudeid kinnituse suurima lubatud sammu osas – siin kehtib soovitus, et rohkem on uhkem.


Eesti metallkatuste ehitusstandard nõuab rennikonksude kinnitamist sarikatesse (mitte vaid laudisesse suvalises kohas). Kui sarikasamm on suurem kui tootja poolt lubatud suurim kinnituste samm, tuleb kinnitused paigaldada igasse sarikasse ja lisada üks nende kahe vahele. Ja miks muidu katusemeistrid ise oma kodule neid rennikonkse nii tihedalt ikka paigaldavad? Liiga hõreda kinnituste sammu puhul ei ole ohtu, et rennid lumekoormuse korral alla kukuks, kuigi ka seda on nähtud (tavaliselt saab määravaks siiski laudise kinnitus sarikatele), vaid mõne talve järel võib rennidesse kogunenud jää ja lumi renni kahe konksu vahelt lihtsalt välja venitada ja tulemus on esmalt visuaalselt ja seejärel ka funktsionaalselt amortiseerunud. Ühe keskpärase eramaja korral on rennikinnitustelt kokkuhoid küll esmalt mõniteist kuni mõnikümmend eurot, kuid uue vihmaveesüsteemi paigaldamine kordi kallim.

Vihmaveesüsteemide puhul on oluline, et selle tootmiseks kasutatakse spetsiaalset ja kahepoolse pinnakattega tsingitud terast, sest just rennid on katusetarvikutest ilmselt kõige korrosioonialtimas olukorras. Küsige tootjalt kindlasti garantiid kasutatud materjalide kohta. Tavaline ühepoolse kattega katuseplekk ei ole rennide valmistamiseks just sobivaim materjal. Rennide kuju on juba ilumeele küsimus. Enamasti pakutakse poolkumeraid, aga mitme tootja valikus ka nn. ameerika tüüpi kandilised rennid. Mõlemad juhivad korrektse paigalduse korral vihmavee soovitud suunas. Värvivalik on sama suur kui katuseplekkidelgi, nõudlikuma maitse korral saab tooteid tellida pulbervärvituna ja siis on valikus juba sadu toone. Tootjad on tegelenud lahenduste täiendamisega pidevalt – saadaval on klapiga torud vee kogumiseks näiteks tünnidesse, lisaks on olemas rennidele katted lehtede vältimiseks, loodud on väikese ulatusega s-põlved soklite ja eendite ületamiseks jne.

Mida küll Eesti kliimas kasutada ei soovita, on maapealse vihmaveetorustiku kinnist ühendamist maa-aluse drenaažiga. Selline suletud süsteem on mitmed kuud jäätunud ja puhastada on seda võimatu. Las see jääb lõunamaade lahenduseks. Kahjuks on sellist teguviisi uusehitustel Eestis juba märkimisväärselt kasutatud. Küll aga on nutikas paigaldada jäätunud rennide ja torude töökorras hoidmiseks küttekaablid. Eraldi rõhutame, et vihmaveerennid ja –torud töötavad korrektselt vaid siis, kui nad on puhtad. Seetõttu tuleb puudealuste majade omanikel rennide puhastamise töö ette võtta ilmselt mitu korda aastas. Rennides kasvavad taimed on väga vaimukas vaatepilt, aga sellise „herbaariumi“ toimimine vihmaveesüsteemina on kaheldav.

Katusetarvikute 2. osas tuleb juttu redelitest ja platvormidest.

Toode AS kontaktandmed üle Eesti
Facebook