ALUMIINIUMMAJA

Räägitakse, et mõned arhitektid teevad eluaeg ühte maja. Katsetavad kindlat teemat, proovivad erinevaid materjale ja mängivad ühe idee ning selle teostusega. Arhitektide Peeter Pere ja Urmas Muru projekteeritud metallmaja vol 2 käis kaemas Triin Ojari.

Eramaja oma kompaktsuses ning paindlikkuses on alati olnud üks moodsa arhitektuuri lemmikteemasid, ikka ja jälle koonduvad privaatsfääri väiksesse mahtu uuenduslikud arhitektuursed ideed, moodsa elukultuuri põhimõtted, vormi ja sisu ühtsuse või siis lahususe ideed. Süsteemikindlamad arhitektid armastavad oma eramuid kontseptuaalsetesse jadadesse seada, nummerdada, organiseerida. Vahet pole, kas tegu on
valmis ehitatud majade või paberarhitektuuriga. Arhitektid Peeter Pere ja Urmas Muru oma maju nummerdanud ei ole, kuid materjali – eelkõige metalli – teemaga tegelevad järjekindlalt küll. Spiraaljas Alumiiniummaja on ideeline järglane sama büroo loodud ümmargusele Vaskmajale, mille tuhmuv fassaad ja metaljas look pälvisid mõne aasta eest Arhitektide Liidult parima eramu tiitli. Muidugi, kahe maja peremehed on tuttavad ja mõlemad tegevad ehitusalal, seega on kahes metallist kodus nii arhitektide katsetamisjulgust kui elanike endi kapriisi. Eesti eramubuum on moodsale majaarhitektuurile hea pinnas.

Teadagi, nooremapoolsed ja ehitustemaatikaga hästi kursis olevad tellijad, soodus finantskeskkond ja maapoliitika, noorperede suburbiale omastest väärtustest toituv identiteet... Tallinna ümbruse individualistlikes uuskülades on palju selliseid vaatamisväärsusi – nn ajakirjamaju, stiiliteadlikke ponnistusi normatiivse arhitektuuripildiga samastumisel, veidraid retrohäärbereid, argiseid odavmaju. Vabadus täita oma unistusi ja mitte hoolida praktilisist tõsiasjadest, mis näiteks Lääne-Euroopa tihedaid eeslinnu ühtlaseilmeliseks kujundavad.

Uusküla, mille servas Alumiiniummaja seisab, on just üks neist vabadust kultiveerivaist keskkondadest, kus on funk-, palk- ja argimaju, kus motoks on linnalähedus ja ilus metsaalune ning painajaks autosõltuvus ja puuduv ühiskondlik infrastruktuur. Krundid on suured ja metsased. Metallmaja ei olnud juhuslik valik – metallfassaadidega tegelevat firmat juhtiv majaomanik oli ise kodu fassaadisüsteemi välja mõtlemise juures. Aega ja vaeva olevat väga kaua läinud, nagu ikka erilahendusi nõudvate asjadega. Maja aknad ei ole väga täpselt paneelide rütmiga haakuvad „väljalõiked“, pigem erikujulised uurded spiraalina kulgeva ruumiga maja välisseinas. Eridisainiga on nii välisuks kui värav. Teokarbina lahti rulluv siseruum kulge lineaarse funktsionaalse jadana – allkorruse elutuba-köök ja väikse basseiniga saunakompleks, keerduvat treppi mööda üles privaatsemad ruumid nagu magamis- ja vannitoad, igaüks oma kõrgusel. Kõige kaugemas tipus paiknev lapse tuba ulatub otsaga elutoa mahu peale. Ringjas struktuur jätab maja keskele ka tillukese tuumiku – lahtise terrassi, kust pääseb otse nii elutuppa kui sauna. Maja sees paikneva terrassi pikendusena ulatub sama puitpind kiirena ka majast kaugele eemale, varjulise pergolani. Teokarbi sees on üsna traditsiooniliselt heledale seinapinnale ja soliidne-tumedale mööblile panustatud. Aknad annavad tavapärasest põnevamaid valguslahendusi ja pehmevormsed uurded elutoa laes viivad mõtte korraks loodusvormidest lähtuvasse kummalisse tehisorganisse sattumisele. Aga see on tõesti korraks, tegu on täiesti tavapärase struktuuri ja argise kujundusega pereelamuga, aed täis lasteatraktsioone. Siseruumiski on neid mittedisaineri- käe-järgi-sätitud õdusaid soppe, mis vaid elanikele endile teada olevate mõtete ja elamuste allikatena kodust kodu teevad.
Sest üks elamu ongi tegelikult äärmiselt argine asi, meie oludes üsna tavapärase ruumiprogrammiga, mõistliku suuruse ja tiheliti elavate naabritega. Välisvorm võib meeldida või mitte, ta võib haakuda sinu teadmistega „normaalsest“ majast või siis ületada selle läve. Ent tänane meediaajastu, mis privaatsfäärist ja eriti kodukujundusest on avaliku objekti, ihamasina lemmikteema teinud, on ka meid kui vaatajaid „kõigesööjamaks“ muutnud. Teadlikumaks, tolerantsemaks, paindlikumaks. Ühiskond spetsialiseerub ja nišistub, isikupärane maja võib olla nii staatusesümbol kui personaalse normaalse olmekeskkonna vältimatu element. Sõltub rõhuasetusest. Võimalik, et Muru Pere Arhitektid saavad veel metallist kodusid projekteerida, eks hiljem võib neid siis järjekorda seada ja kontseptuaalsesse arenguloogikasse suruda. Seni on nad lihtsalt kodud.


Eramu & Korter
Foto: Arne Maasik
www.solness.ee/eramu/index.php?gid=4&id=966