PAARI AASTA PARIMAD ERAMUD

Eesti Arhitektide Liidu aastanäituse teema on tänavu eramajad – privaatsed ja intiimsed väikeehitised, mille arhitekti ja tellija suhe on midagi hoopis muud kui suurobjektide ja arenduste puhul. 2006/2007. a parimaks ühepereelamuks valiti arhitektide Siiri Vallneri ja Indrek Peili projekteeritud Villa Lokaator Paldiskis.

Eesti Arhitektide Liidul on tava korraldada näitusi, mida traditsiooniliselt nimetatakse aastanäitusteks. Sellele vaatamata pole need alati annuaalselt ilmavalgust näinud. Viimastel aastatel on asi aga konkreetsemaks ja süstemaatilisemaks läinud. On isegi välja töötatud süsteem, et iga-aastaselt premeeritakse kas parimaid eramuid või valitakse kõige vägevam arhitektuurne väikevorm.

Lisaks esindavad nii Eesti arhitekte kui nende liitu üleaastased Veneetsia Arhitektuuribiennaalile eksporditud väljapanekud. Võiks küsida, kas Eesti Arhitektide Liit näebki enda ülesandena vaid eramute ja väikevormide promomist ja väärtustamist, et iga aasta vaid emma-kummaga tegutsetakse. Loodetavasti jääb ikka ka jaksu veidi keerulisema ülesandepüstitusega näituseprojektide ellukutsumiseks, mis vaatavad asju laiemalt kui vaid keni objekte.

Teisalt on keerulisemate küsimuste puhul tõesti olulisemgi jooksev diskussioon meedias. Suuremaid objekte, eriti ühiskondlikke, ning ka arendusi tervikuna kajastatakse aga juba tänu nende avalikumale olemusele niigi palju kõikvõimalikes kanalites ja erineval tasemel. Ning lõpuks annab Eesti Kultuurkapital igas aastanumbris valminud objektidest parimatele oma aasta-auhinna. Nominentidest turustatakse taas soliidset album-kataloogi.

Liidu konkurssidele saavad esitada oma kandidaate arhitektid ise. Edetabeli koostab arhitektidest, sisearhitektidest ja arhitektuuriajaloolastest koosnev žürii. Ideekonkursi käigus leitakse kuraator ja kujundaja preemianominentidest koosneva näituse ja kataloogi koostamiseks. Näitus teeb traditsiooniliselt tiiru peale Eestimaale, et seejärel meie arhitektuurinäiteid ka teistes valitud riikides demonstreerida.

Tänavu on kord taas eramajade käes. Žürii, kuhu kuulusid arhitektid Indrek Allmann ja Toomas Rein, sisearhitekt Janno Roos ning arhitektuuriteoreetik Liina Jänes, valis esitatud töödest välja 30 tugevamat, millest moodustuski viimase aastapaari esinduseramute galerii. 27. juunist Tallinnas Arhitektuuri- ja Disainigaleriis avatud näitust kureeris tuntud arhitektuuritegelane Ene Läkk. Näituse kujundaja on Pavel Sidorenko, kataloogil aga Kylliki Kristianson.

Eelmise parimate eramute konkursi, mis toitus oma valikus aastatest 2002–2006, võitsid Urmas Muru ja Peeter Pere ekstravagantse vormi ja vaskfassaadiga majaga Tabasalus. Tänavune peapreemia läks noortele arhitektidele Siiri Vallnerile ja Indrek Peilile, kes paistavad tihti silma oma ülimalt sügava keskkonnataju ja kohaloomispüüuga.

Villa Lokaator

Paldiskis paiknev Villa Lokaator tõukub vanast silikaattellistest barakivarest, mida omanik uues majas kindlasti säilitada soovis ning mille müürijoon ka hoone ehitusaluse pinna piiri seadis. Pere vajadused on aga suts suuremad kui kitsukesse barakki mahtunuks. Seega tõstis kumbki arhitekt barakilaele ühe tohutut lokaatorkõrva meenutava mahu, milles asetseb eraldi sissepääsuga apartement. Pere kasvades on esialgu plaan tulevikus ühte vanemad ja teise nooremad pereliikmed elama sättida.

Kasarmu silikaatsein oli päris halvas korras, ent see on ikkagi alles ning vaadeldav esimese korruse mõlemas otsas. Ühel küljel on maja punkrilikku ilmet meelega säilitatud. Apartemendiplokkidel on klaasseinad nii mere kui lõuna poole. Tegemist pole lihtsalt betoonkastiga, mis peab kore ja ehe välja nägema ning võib asuda ükskõik kus. Selline arhitektuurne lahendus on valitud kohast, krundis ja doonormajast lähtuvalt, kasutades just sellesse konteksti puutuvaid arhitektuurseid lahendusi. Garneeringuks elegantne ehituslik teostus, nii et maja julget jõulisust ei pääse varjutama miski.

Villa vesiveski varemeil

Lisaks peapreemiale märgiti konkursil ära veel kolm silmapaistvat tööd. Esimene neist kannab uhket nime villa, ent on pigem väike suvila, mis paigutatud tundlikult, žürii sõnul isegi meisterlikult kunagise vesiveski kompleksi. Arhitektide Tõnu Laigu ja Kadri Kerge projekteeritud horisontaalse joonega ülimalt minimalistlik ehitis võtab oma peamise materjali vesiveski varemeist, kasutades samasugust paekiviseina. Tänapäevase pitseri vajutab majale avar klaassein, mis muudab siseruumid välisruumidega üheks. Miniatuursesse hoonesse on mahutatud tuba koos köögiga, magamiskamber, duširuum ning kuur. Lisaks on kasutusel puit, mis muutub justkui maja peategelaseks siis, kui pererahvas parasjagu ei suvita. Siis sõidutatkse fassaadile ette puitplaatidest koosnev sirm ning klaasisest ja läbipaistvast väikevillast saab suletud tehnoehitis.

Villa Binokkel Meriväljal

Lokaatorile napilt alla jäänud, kaua valminud ning palju meediakajastust pälvinud Arhitektuuriagentuuri arhitektide Toomas Tammise, Inga Raukase ja Tarmo Teedumäe villa kannab nime Binokkel. Viimsi teel paikneval krundil käitub maja tõesti nagu kaugele vaatamise abivahend, tõstes elanike ette võimalikult avara vaate Tallinna lahele. Tee poolt kahe- ja krundi ehk merevaate suunalt kolmekorruseline maja pakib esimesse korrusesse saunad-spaad, et kadreerida erakordne vaade kindlamalt eluruumide akendesse. Žürii tõstis Binokli esile aga uuendusliku sise- ja välisarhitektuuri ühtsuse eest. Tõepoolest, maja väljast katvad pruunid fassaadivineeri tahvlid viimistlevad pindu ka hoone sisemuses. Samuti on sinna liikunud eksterjööris silma hakkav puhas betoonpind. Nii näib maja koosnevat ühtsest skulptuursest kehast, milles on vaid mõned erinevat tüüpi lihased, mitte ehituslikest tükkidest ja klotsidest nagu enamasti tavaks.

Konsooleramu

Lõpuks tunnustati ka arhitekt Hindrek Kesleri iseendale loodud ja ehitatud konsooleramut Pirital. Žüriile imponeeris elegants, millega uus hoone juba iseenesestki tihedasse aedlinna keskkonda on paigutatud. Maja näis võluvalt lihtsa ja selge ideega juba siis, kui autor-tellija seda ühe arhitektuuri- ja disainiajakirja projektialbumis mitmeid aastaid tagasi korraks näitas. Vähem kui sajale ehitusalusele ruutmeetrile on paigutatud kahekordne kuubik, mille ülemine ja alumine pool on üksteise suhtes nihkesse viidud. Nii on alumisel korrusel nüüd konsoolialune terrass ning ülemine evib esimese laele laotuvat katuseplatvormi. Sisemuses valitseb ateljee-eramule omane avatud planeering.

Eestis ehitatakse, vähemalt alles äsja ehitati, ikka tohututes kogustest eramuid ja villakesi. Põllud ja luhad on kattunud nende kui mingi lööbega. Ometi on rämpsmajade ja tüüphoonete seast võimalik hea tahtmise ja asjatundlikkuse korral üles otsida ääretult kvaliteetsed ja nutikalt lahendatud arhitektuuriteosed. Välja need küll kinnisvarakülades ja muus keskkonnas ei paista, neid peab teadlikult otsima. Ent nagu näha – üldpilt on küll masendav, ent püramiidi terav tipp lõikab ikka professionaalse vahedusega.


ERAMU & korter
Urmas Oja
Fotod: Kaido Haagen, Martin Siplane
http://www.solness.ee/eramu/index.php?gid=68&id=998